Melanotsüüt
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku.[1]
Melanotsüüdid mõjutavad ka juuste ja naha värvust.
Melanotsüüdid arenevad ja migreeruvad inimese lootel embrüonaalses eluetapis crista neuralis'es melanoblastidest.
Sihtkohta jõudnud melanotsüüdid hakkavad melanosoomi, mille sees sünteesitakse melaniini, komplekteerima.
Melanotsüüdid paiknevad epidermise stratum basale kihis ja on tihedalt seotud keratinotsüütide ja Langerhansi rakkudega.
Umbes iga kümnes basaalkihi rakkudest on melanotsüüt, lisaks on melanotsüüdid ka karvafolliikulites, limaskestadel ja silmades.
Ka südames paiknevad melanotsüütidesarnased rakud, kuid nende ülesanded pole selged, need võivad osaleda südame rütmihäirete vallandamisel.[2]
Remove ads
Roomajatel
Madudel
Madudel on melanotsüüte tuvastatud peamiselt nahas. Melanotsüüdid liigitatakse asukoha järgi: pärisnahas paiknevad naha melanotsüüdid, epidermises paiknevad epidermaalsed melanotsüüdid ja nahaalused melanotsüüdid, mis paiknevad sügaval nahas ja moodustavad võrgustiku. Kõik nimetatud rakud sisaldavad melaniini sünteesivaid osiseid. Lisaks sisaldavad melaniiniladestusi ka mõningate inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud madude, näiteks pärisrästiklaste ja lõgismadulaste peas paiknevad mürginäärmeid katvad koed, lihased kui ka mürginäärmed. Sugukonda Colubridae liigitatud madudel melaniiniladestusi Duvernoy näärmetes ei ole tuvastatud.[3]
Remove ads
Imetajatel
Patoloogia
Vitiliigo
Pikemalt artiklis Vitiliigo
Mitmetel selgroogsetel loomadel (näiteks inimestel, kassidel, pühvlitel, hobustel, sigadel ja koertel) põhjustab epidermaalsete melanotsüütide hävimine tõenäoliselt vitiliigot.[4]
Melanoom
- Pikemalt artiklis Melanoom
Melanoomi patogenees ja ravi on siiani lõpuni uurimata. Mitmed melanotsüütide arengus osalevaid geene on tuvastatud ka maliignetes melanotsüütides, mida on tuvastatud melanoomi põdevate inimeste kasvajakolletes.[5]
Inimeste melanoomi rakuliinide põhjal arvatakse, et melanoomi tekkes mängivad rolli ka rakkude eritatavad kasvufaktorid nagu tuumornekroosifaktor alfa, tuumornekroosifaktor beeta, närvikasvufaktor (NGF) jpt.
Vogt–Koyanagi–Harada syndrome
- Pikemalt artiklis Vogt–Koyanagi–Harada syndrome
Vogt–Koyanagi–Harada syndrome (VKH syndrome) on eeldatavasti autoimmuunse geneesiga haigus, mida iseloomustab krooniline, kahepoolne, difuusne granulomatoosne uveiit ja ka naha, neuroloogilised ja kuulmishäired.
VKH sündroom on immuunvahendatud haigus. Arvatakse, et selles mängivad rolli T-abistajarakud, mis vahendavad autoimmuunreaktsioone melanotsüütide vastu nahas, silmamunasoonkestas, kesknärvisüsteemis ja sisekõrvas, mille tagajärjel hävitatakse melanotsüüdid.
Ravimindutseeritud patoloogia
Dopamiin
Rakukultuuridega seotud uuringud näitavad, et dopamiin indutseerib melanotüütide apoptoosi.[6]
Remove ads
Vaata ka
- endoteliin
- melanocyte growth factor (MeGF)
- proopiomelanokortiin
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads