Melbourne
Austraalia pealinn Victoria From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Melbourne on linn Austraalia kagurannikul Port Phillipi lahe ääres Yarra jõe suudmes, Victoria osariigi suurim linn ja pealinn.[2] See suurlinn katab suure osa Port Phillipi lahe põhja- ja idarannikust ning laieneb Morningtoni poolsaarele, osaliselt ka Lääne-Gippslandi piirkonda, samuti sisemaale Yarra oru, Dandenongi mägede ja Macedoni mägede suunas. Linnastu pindala on 9993 km².
 |
See artikkel räägib Austraalia linnast; Florida linna kohta vaata artiklit Melbourne (Florida); Derbyshire'i asula kohta vaata artiklit Melbourne (Derbyshire). |
Melbourne on elanike arvult Austraalia suuruselt teine linn, kus 2024. aasta juunis elas 5,2 miljonit inimest.[3] See moodustab umbes 19% kogu Austraalia elanikkonnast.
Tänapäeval on Melbourne kultuuriliselt mitmekesine linn, kus elab maailma linnade seas suuruselt neljas välismaal sündinud elanikkond. See on üks juhtivaid finantskeskusi Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas. Linna mitmekesine arhitektuur ühendab viktoriaanlikust ajastust pärit hooneid ühe maailma kõrgeima linnasiluetiga. Linnas asuvad näiteks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Royal Exhibition Building ja Austraalia kõrguselt teine hoone, Australia 108. Tuntumate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Melbourne'i kriketistaadion ja Victoria Rahvusgalerii.
Melbourne'i lennujaam on Austraalia suuruselt teine ja Melbourne'i sadam on riigi tihedaima liiklusega meresadam. Linna pearaudteejaam on Flinders Streeti raudteejaam, piirkondlik raudtee- ja bussiliiklus koondub Southern Crossi raudteejaama. Melbourne’is asub ka Austraalia kõige ulatuslikum kiirteedevõrgustik ja maailma suurim trammiteede võrk.[4]
Remove ads
Kliima
Aasta keskmine sademete hulk on 647 mm. Sademed jaotuvad aasta kestel ühtlaselt. Sajupäevi on suvel vähem kui talvel (veebruaris 7,4, augustis 15,6), kuid sademete üldhulgas (veebruaris 47, augustis 50 mm) see ei kajastu.
Igas kuus on esinenud sooja üle +20 °C, sealjuures novembrist märtsini üle +40 °C. Absoluutne maksimum on mõõdetud veebruaris (+46,4°). Öökülma on täheldatud maist septembrini. Absoluutne miinimum on mõõdetud juulis (−2,8°).
Remove ads
Ajalugu
Melbourne asutati 30. augustil 1835. Kuninganna Victoria kuulutas ta linnaks 1847. aastal. Melbourne sai Victoria osariigi pealinnaks 1851, mil Victoria kuulutati Uus-Lõuna-Walesist eraldi kolooniaks.
Esialgu polnud asulal kindlat nime. Näiteks kutsuti seda Doutta-gallaks, Bearbrassiks ja Batmaniaks John Batmani järgi, kes uuris esimesena tänapäeva Melbourne'i linna maa-ala ning ostis aborigeenidelt 2400 km² maad. 1837 sai asula Melbourne'i nime; sama aasta 13. aprillil avati postkontor juba selle nime all. See nimi on pandud Suurbritannia peaministri ja kuninganna Victoria õpetaja William Lamb, 2. vikont Melbourne'i järgi.
Pärast seda hakkas Melbourne tormiliselt arenema, sest Austraaliast leiti kulda ja 1850. aastatel puhkes kullapalavik. 1880. aastatel kujunes Melbourne üheks maailma rikkamaks linnaks.
Alates Austraalia iseseisvumisest 1901. aastal kuni 1927. aastani paiknes Austraalia valitsus Melbourne'is, kust see viidi üle pealinnaks ehitatud Canberrasse.[5]
Remove ads
Väliseestlased
Melbourne on üheks suuremaks eestlaste koondumiskohaks Austraalias Sydney ja Adelaide'i kõrval.
Esimeseks eestlaseks Melbourne'is oli Saaremaalt pärit Karl Heinrich Kauper (sündinud 10. septembril 1852 Torgus), kes maabus laevaga Port Melbourne'is 4. juulil 1877, omandas suure krundi Dandenongi mägedes ja rajas sinna omale maja.
Kohaliku eesti seltsi loomise mõte pärineb aastast 1910. Asutamiskoosolekuni jõuti 8. veebruaril 1914 viie osavõtjaga – Jakob Lukats (kokkukutsuja ja valitud esimees), Eduard Birk (kirjatoimetaja), K. Ilves (laekahoidja), Gustav Nessel ja A. Rosenberg. See oli esimene eestlaste selts Austraalias.
Seltsi tegevus lakkas 1920. aastate alguses, kui paljud eestlased naasid kodumaale. 1938. aastal jõuti aga taas nõnda kaugele, et sealsed eestlased koondusid ning asutasid Melbourne'i Eesti Ühingu Kodu. Ühing tegutseb tänapäevani ja osales näiteks 1988. aastal Melbourne'is peetud ülemaailmsete Eesti päevade ESTO'88 korraldamises.
4. detsembril 1955 avati linnas Melbourne'i Eesti Maja.
Sport
Linnas toimusid 1956. aasta suveolümpiamängud ja 2006. aasta Rahvaste Ühenduse mängud.
Melbourne'is asuv Melbourne Cricket Ground on lõunapoolkera suurim spordirajatis ja suuruselt teine kriketistaadion maailmas, mahutades 100 000 pealtvaatajat.
Melbourne'is tegutsevad Austraalia kõrgeima jalgpalliliiga A-League'i klubid Melbourne Victory, Melbourne City FC ja Western United FC, lisaks mitu Austraalia jalgpalli klubi, ragbiklubi, jäähokiklubi ja korvpalliklubi.
Remove ads
Sõpruslinnad
Melbourne'il on kuus sõpruslinna: Osaka (Jaapan, aastast 1978), Tianjin (Hiina, 1980), Saloniki (Kreeka, 1984), Boston (USA, 1985), Peterburi (Venemaa, 1989) ja Milano (Itaalia, 2004). Lisaks on mõnel Melbourne'i linnastusse kuuluval omavalitsusel samuti sõpruslinnu.[viide?]
Vaata ka
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads