México

México [m'ehhiko] ehk Ciudad de México ('México linn') on Mehhiko pealinn ja ühtlasi riigi suurim linn. See on ka Põhja-Ameerika rahvaarvult suurim linn. México on üks maailma tähtsamaid kultuuri- ja finantskeskusi ning kuulub 2024. aasta Globalization and World Cities Research Networki (GaWC) järgi maailmalinnade hulka.

México
[ m'ehhiko ]
hispaania Ciudad de México
México lipp México vapp
Pindala: 1485 km²
Elanikke: 9 209 944 (2020)[1]
Koordinaadid: 19° 25′ N, 99° 9′ W

Linn asub México orus kõrgel platool, umbes 2240 meetri kõrgusel merepinnast. Administratiivselt koosneb México 16 halduspiirkonnast (demarcaciones territoriales), mis jagunevad omakorda väiksemateks naabruskondadeks ehk coloniateks. Mehhiko linna rahvaarv oli 2020. aasta andmetel 9 209 944 inimest, ning selle pindala on 1495 km². Föderaalse ja osariikide valitsuste poolt kokkulepitud definitsiooni kohaselt ulatub Suur-México linna (Área Metropolitana del Valle de México) elanike arv 21 804 515 inimeseni. See teeb sellest maailma kuuenda suurima linnastu, Läänepoolkera suuruselt teise linnastu pärast São Paulot Brasiilias ning maailma suurima hispaaniakeelse linna.

Suur-México linna sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2011. aastal ligikaudu 411 miljardit USA dollarit, mis asetab selle maailma tootlikumate linnapiirkondade hulka. México linn andis 15,8% kogu riigi SKP-st, samas kui kogu metropoli piirkond moodustas umbes 22% Mehhiko majandusest. Kui México linn oleks iseseisev riik, oleks see 2013. aasta seisuga olnud Ladina-Ameerika viies suurim majandus.

México on Ameerika mandri vanim pealinn ja üks kahest, mille rajasid põlisrahvad. Linna rajasid umbes 1325. aastal asteegid Texcoco järve saarestikule ning kandis algselt nime Tenochtitlán. 1521. aastal vallutati ja hävitati linn Hispaania vägede poolt Tenochtitláni piiramisel ning seejärel aga kujundati ja ehitati see ümber vastavalt Hispaania linnaarhitektuuri normidele. 1524. aastal loodi México linna omavalitsusüksus nimega México Tenochtitlán ning alates 1585. aastast hakati linna ametlikult nimetama Ciudad de México. Pärast iseseisvumist Hispaaniast 19. sajandi alguses määrati linn ja selle ümbrus 1824. aastal Mehhiko ainsaks föderaalringkonnaks (Distrito Federal ehk DF).

Pärast aastakümneid kestnud nõudmisi suurema poliitilise autonoomia järele said Mehhiko linna elanikud 1997. aastal lõpuks õiguse valida demokraatlikult nii valitsusjuhti (Jefe de Gobierno) ehk linnapead kui ka ühekojalise seadusandliku kogu (Asamblea Legislativa) esindajaid. Linn on tuntud mitmete progressiivsete poliitikate poolest, sealhulgas valikuline abort, piiratud eutanaasia vorm, leppimispõhine lahutus, samasooliste abielu ning seaduslik soovahetus. 29. jaanuaril 2016 lakkas México olemast föderaalringkond ning sai ametlikuks nimeks Ciudad de México. Reformiga anti linnale suurem autonoomia ning muudeti selle valitsemise ja poliitilise korralduse struktuure. Mehhiko põhiseaduses on klausel, mille kohaselt ei saa Méxicost kunagi Mehhiko Ühendriikide osariiki kuni see on riigi pealinnaks.

Nimi

Inglise keeles tarvitatakse nime Mexico City [meksiko siti], et teha vahet pealinna nimel ja riigi nimel (Mexico). Erinevalt inglise keelest ei ole eesti keeles sellist eristamisvajadust: riigi nimi on Mehhiko, pealinna nimi México.

Nimest Ciudad de México on tuletatud lühend CDMX, mida kasutatakse laialdaselt linnale viitamiseks.

Linna tunnusfraasina kasutatakse fraasi la Ciudad de la Esperanza 'lootuse linn'.

Asukoht ja elanikkond

México asub mägedevahelises nõos Mehhiko kiltmaal, 2240 meetri kõrgusel üle merepinna.

Elanike arv oli 2004. aasta seisuga 8,6 miljonit ja see kasvab. 2010. aasta seisuga oli elanike arv 8,85 miljonit. Terves México linnastus elas aga 2010. aasta seisuga 21,2 miljonit inimest.

Ajalugu

Linna rajasid hispaanlased 1521. aastal vallutatud asteekide pealinna Tenochtitláni kohale.

Linn on iseseisva Mehhiko pealinn aastast 1821.

Vaatamisväärsused

México ajalooline linnasüda ja Xochimilco linnaosa kanalid on arvatud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Vaatamisväärsuste sekka kuuluvad näiteks Palacio de Bellas Artes, Chapultepeci loss, Torre Latinoamericana ja Mehhiko revolutsiooni mälestusmärk.

Linnas asub kokku 128 muuseumi, millest tähelepanuväärsemad on riiklik antropoloogiamuuseum ja Soumaya muuseum.

Kulgevideo México väljakust Plaza de la Constitución 2023. aastal