Mihhail Kõlvart
Eesti poliitik ja sporditegelane From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Mihhail Kõlvart (sündinud 24. novembril 1977 Kõzõlordas Kasahhi NSV-s) on Eesti poliitik, ühiskonnategelane ning endine elukutseline sportlane ja treener ning alates 2023. aasta septembrist Keskerakonna esimees. Ta oli 2019. aasta 11. aprillist kuni 26. märtsini 2024 Tallinna linnapea.
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
.jpg)
Kõlvart kuulub Keskerakonda alates 2008. aastast, 5. novembril 2016 valiti ta erakonna aseesimeheks ja 10. septembril 2023 esimeheks.
Remove ads
Haridus
Mihhail Kõlvart lõpetas 1995. aastal Tallinna 15. Keskkooli, 2000. aastal jätkas haridusteed Rahvusvahelise Sotsiaalteaduste Rakendusliku Kõrgkooli LEX õigusteaduse erialal ja 2004. aastal kõrgkooli I Studium majandusõiguse erialal.
Töökohad
- 2004–2009 Kõrgkool I Studium, õppejõud
- 2002–2003 Õppekeskus Virestprof, õppejõud
- 2001–2003 Rahvusvaheline Rahvuskultuuride Ühenduste Liit Lüüra, jurist
- 2000–2001 Juriidiline Büroo Janliko, jurist[1]
Õppejõuna töötas välja kultuuriloo ja retoorika loengukursusi.[viide?]
Tegevus poliitikuna
1998. aastal astus Kõlvart erakonda Mõõdukad (hiljem Sotsiaaldemokraatlik Erakond), mille liikmeks jäi ta ametlikult kuni 2009. aasta alguseni.[2] 2008. aastal astus Kõlvart Eesti Keskerakonda ning 2009. aastal valiti ta Tallinna linnavolikogusse, kus osales haridus- ja kultuurikomisjoni töös, samuti õiguskorra ning Tallinna Noorsoo- ja Spordiameti komisjonis. 2011. aasta märtsis osutus valituks Riigikogusse. Tema volitused lõppesid sama aasta aprillis seoses nimetamisega Tallinna abilinnapea ametisse, kus tema vastutusvaldkonnad olid haridus, kultuur, sport, noorsootöö, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine ning Kodurahu foorum. Ta on kirjutanud artikleid poliitilistel ja ühiskondlikel teemadel.
- 1999–2002 – Lasnamäe halduskogu liige; Rahvaerakond Mõõdukad (Tallinn)
- 2008 – Eesti Keskerakonna liige[3]
- 2009 – Tallinna linnavolikogu liige[4]
- 2011 – Riigikogu XII koosseisu liige[5]
- 2011 – Tallinna abilinnapea hariduse, kultuuri, noorsoo, spordi ja integratsiooni alal[6]
- 2017–2019 – Tallinna linnavolikogu esimees
- 2019–2024 Tallinna linnapea
- 2024– Tallinna linnavolikogu liige
Riigikogu
Mihhail Kõlvart kogus XII Riigikogu valimistel 1039 häält ja osutus 2011. aasta märtsis valituks Riigikogusse.[7] Tema volitused lõppesid sama aasta aprillis seoses tema nimetamisega Tallinna abilinnapea ametisse.
Tallinna linn
Mihhail Kõlvart valiti 2009. aastal Tallinna linnavolikogusse, kus ta osales haridus- ja kultuurikomisjoni töös, samuti õiguskorra ning Tallinna Noorsoo- ja Spordiameti komisjonis.
Aastatel 2011–2017 oli Kõlvart hariduse, kultuuri, spordi, noorsootöö, muinsuskaitse, rahvussuhete ja ühtse integratsioonipoliitika eest vastutav Tallinna abilinnapea. Tema tööülesanded olid ka ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine ja Kodurahu foorumi käivitamine.
Kõlvart kogus 2017. aastal Tallinnas kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel 24 668 häält. Aastatel 2017–2019 oli Mihhail Kõlvart Tallinna linnavolikogu esimees.
11. aprillil 2019 asus Kõlvart Tallinna linnapea ametisse, kuna tollane linnapea Taavi Aas siirdus majandus- ja taristuministriks.[8] Kõlvart lubas tegeleda linnaplaneeringutega ning vaadata Tallinna liiklusprobleeme selle pilguga, kas autosõitjate elu saaks teha kergemaks.[9] Paar päeva pärast ametisse asumist koondas Kõlvart toonase Eestimaa Roheliste juhi Züleyxa Izmailova Tallinna Keskkonnaameti direktori kohalt ning liitis selle Tallinna Kommunaalametiga üheks ametiks.[8] Samal aastal koondas Kõlvart Tallinna linnaarhitekti ning linnadisaineri ametikoha.[10] Kõlvart võttis muu hulgas sihikule Reidi tee projekti, öeldes, et talle tundub selle algne, laiem ja rohkemate sõiduradadega plaan mõistlikum.[11] Linn oli 2018. aastal leppinud ruumiarengu ja liikuvusekspertidest koosneva kodanikurühmitusega Merelinna Kaitseks kokku mitmes projekti muudatuses, mille aluseks oli põhimõte, et autoliiklust ei privilegeerita võrreldes teiste liikumisviisidega.[12] 19. juunil 2019 otsustas Tallinna Linnavalitsus kokkuleppest taganeda.[13] Kõlvart lausus ajakirjandusele, et linna eesmärk ei ole luua autodele lisavõimalusi ja kahjustada keskkonda.[13] Linn põhjendas oma otsust ka Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste Dago Antovi ja Tiit Metsvahi tehtud uuringuga, mis leidis, et vähemate sõiduradadega on ummiku oht 20-30 protsendi võrra suurem.[14] Pärast Reidi tee valmimist Pirita tee ummikute probleem ei lahenenud, Tallinna Tehnikaülikooli transpordiplaneerimise professori Dago Antovi sõnul ei olnudki see võimalik.[15]
2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel sai Kõlvart 27 663 häält.,[16] mis oli valimiste suurim häälesaak.[17] 25. novembril 2021 valiti ta teiseks ametiajaks Tallinna linnapeaks.[18]
26. märtsil 2024 toimunud linnavolikogu erakorralisel istungil avaldati talle umbusaldust.
Valimistulemused
Remove ads
Tegevus spordi vallas
Sportlane
Mihhail Kõlvart on lapsepõlvest saati tegelenud spordi ja võitluskunstidega ning on korduvalt saavutanud ka auhinnalisi kohti nii üleriigilistel kui ka rahvusvahelistel poksi-, taekwondo- ja kikkpoksivõistlustel. Tal on taekwondo's must vöö (viies dan). Treeneritööga alustas Kõlvart 15-aastaselt. Alates 2008. aastast on ta Eesti Võitlusspordi Ühenduse juhatuse esimees. Samal aastal võitis Kõlvart hõbemedali III võitluskunstide maailmamängudel. 2009. aastal valiti ta Ülemaailmse Võitluskunstide Komitee (IMGC) peakomitee liikmeks. 2016. ja 2020. aastal valiti ta Eesti Olümpiakomitee täitevkomiteesse. Aastast 2017 juhib Eesti Taekwondo Föderatsiooni.
2011. aastal oli Kõlvart Tallinnas toimunud IV võitluskunstide maailmamängude peakorraldaja. Tema kasvandike hulgas on neli Euroopa meistrit, kümneid Euroopa ja maailmameistrivõistluste auhinnasaajaid ning suur hulk rahvusvaheliste turniiride võitjaid. Kõlvart juhendas kuni 2017. aastani sportlasi abilinnapea töö kõrvalt, ent on praegu treeneritöö pausile pannud ja tegeleb edasi hobi korras nii sportimise kui ka treenerite juhendamisega.[19][20]
Treener
On juhendanud Euroopa ja maailmameistrivõistlustelt auhindu võitnuid.
- 2006 Euroopa meistrivõistlused – Ilona Tsvetkova
- 2008 III võitluskunstide maailmamängud – Eduard Svarval
- 2010 Euroopa meistrivõistlused – Vjatšeslav Ištšik
- 2010 Euroopa meistrivõistlused – Viktoria Mazina
- 2012 Euroopa meistrivõistlused – Vladislav Žarov
Sporditegelane
1996. aastal valiti Kõlvart Eesti Taekwondo Liidu juhiks.[21] Tema eestvedamisel on Eesti Taekwondo Liit algatanud mitmeid üritusi.
- 2001 – rahvusvaheline võitluskunstide festival "Noorte meistrite tee"
- 2002 – rahvusvaheline taekwondo turniir BaltCup
- 2002 – laste ja noorte turniir Tiigripoeg
- 2007 – Euroopa meistrivõistlused taekwondo's (Tallinn)
- 2008 – Eesti avatud võitluskunstide mängud
- 2011 – Euroopa meistrivõistlused taekwondo's (Tallinn)
- 2011 – IV võitluskunstide maailmamängud (Tallinn)
- 2012 – taekwondo maailmameistrivõistlused (Tallinn)
- 2018 – Euroopa meistrivõistlused taekwondo's (Tallinn)
2017. aastal valiti Kõlvart Eesti Taekwondo Föderatsiooni juhiks. Tema eestvedamisel on Eesti Taekwondo Föderatsioon korraldanud:
- 2021 – Euroopa meistrivõistlused taekwondo's laste ja kadettide seas (Tallinn)
- 2021 – Euroopa meistrivõistlused taekwondo's U21 Open (Tallinn)
- 2022 – Euroopa meistrivõistlused taekwondo's: Euroopa Taekwondo klubide Meistrivõistlused (Tallinn)
Remove ads
Muu ühiskondlik tegevus
Ta on olnud mitme üleriigilise ja rahvusvahelise ürituse algataja ja peakorraldaja, sealhulgas rahvusvaheline võitluskunstide festival "Noorte meistrite tee" (alates 2001), Baltimaade suurim rahvusvaheline taekwondo turniir BaltCup (alates 2002), laste- ja noorteturniir Tiigripoeg (alates 2002), Eesti avatud võitluskunstide mängud (alates 2008).
2001. aastal asutas ta noorteühenduse Põlvkond, mis korraldab vaba aja tegevusi vähese sissetulekuga perede lastele, samuti kursuseid ja treeninguid eakatele. On Intellektuaalklubi peakorraldaja, mille tegevus on suunatud venekeelsete noorte kaasamisele ühiskondlikku diskussiooni.
2010. aastal määrati Eesti Koostöö Kogu rahvuste ümarlaua liikmeks ja Kultuuriministeeriumi juures tegutseva Eesti Rahvuste Noortekoja liikmeks.[22][23] Peatas osaluse mõlemas organisatsioonis seoses kandideerimisega parlamendivalimistel.
2010. aastal määrati ta Vene Koolide Nõukokku.[24] Nõukogu eesmärk on venekeelse hariduse säilitamine Eestis.
Remove ads
Tunnustus
- 2005 – Rahvusvahelise Taekwondo Föderatsiooni (ITF) orden panuse eest taekwondo arendamisse
- 2008 – Põhja-Tallinna Täht aktiivse ühiskondliku tegevuse ja sportlike saavustuste eest (seoses Eesti Vabariigi 90. sünnipäevaga)
- 2011 – Paldiski linna Hõbemärk eduka töö ja aktiivse tegevuse eest
- 2011 – Rahvusvahelise Taekwondo Föderatsiooni (ITF) orden panuse eest taekwondo arendamisse maailmas
- 2019 – Souli aukodanik
- 2021 – EELK Tallinna Jaani koguduse tänurist ja kotkamärk
- 2021 – Moskva Patriarhaadi Vene Õigeusu Kiriku Sergei Radonežski 1. järgu orden[25]
- 2022 – Kukkiwoni 7. au dan
- 2022 – Shinhani Ülikooli (Lõuna-Korea) audoktor
- 2024 – Eesti Olümpiakomitee teenetemärk
Eesti Olümpiakomitee, Tallinna linnavalitsus ja Kultuuriministeerium on korduvalt tunnustanud tema saavutusi aukirjadega.
Remove ads
Isiklikku
Mihhail Kõlvart on Eestis elanud kolmandast eluaastast. Tema isa on eestlane Ülo Kõlvart ja ema korealanna Liidia Kõlvart, kes oli pedagoog ja kultuuriuurija.[26] Peale eesti ja vene keele valdab Kõlvart vabalt[viide?] ka inglise keelt. Ta on õigeusklik.[27]
Tema huvideks on rahvusvähemuste õigused, kultuuriajalugu, retoorika, sport ja psühholoogia.
Mihhailil on tütar (sündinud 2012). Lapse ema on Jaana Kalinistova.[28]
Mihhail Kõlvart abiellus märtsi alguses 2022 Anastassia Kovalenkoga.
Remove ads
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads