Morf

Morf on üksus, mis on sõnavormi segment. Morfil on püsiv vorm ja ta on seotud püsiva tähendusega.

Morfid jagunevad järgmiselt:

Potentsiaalselt vabad morfid on sellised, millel on potentsiaali olla ise sõnavormid. See ei ole küll alati realiseeritud.

Kohustuslikult seotud morfid ei saa ise olla sõnavormid.

Vahel on kaks või enam morfi, millel on sama tähendus, täiendavas jaotumises. See tähendab, et need ei saa kunagi ilmneda samas kontekstis ning kahe peale kokku ammendavad nad kõik võimalused, kus morfeem saab esineda.

Näide:

inglise keele umbmäärane artikkel a/an: a esineb siis, kui järgnev sõna algab foneetiliselt konsonandiga, an siis, kui vokaaliga. Siinkohal tasub tähele panna sõna "foneetiliselt", sest nt university algab kirjapildis vokaaliga, kuid häälduses konsonandiga. Sel juhul on valik, kumba täiendavas jaotamises morfi valida, tingitud foneetiliselt.

Jaotumine võib olla tingitud ka leksikaalselt või grammatiliselt (nt saksa adjektiivid muudavad vormi vastavalt nimisõnade soole).

Morfe, mis kuuluvad kindlasse morfeemi ja mis on omavahel täiendavas jaotumises, kutsutakse morfeemi allomorfideks. Iga allomorf on morf.

Vaata ka

• Morfeem

Kirjandus

• Bauer, Laurie (2003) – "Introducing Linguistic Morphology"