Moskva

From Wikipedia, the free encyclopedia

Moskvamap
Remove ads

Moskva (vene keeles Москва [mask'va] ⓘ) on Venemaa pealinn.

 See artikkel räägib linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Moskva (täpsustus).
Quick facts

Moskva on Venemaa Föderatsiooni 1. järgu haldusüksus (keskalluvusega linn). Moskva kuulub Keskföderaalringkonda. İstanbuli arvestamata on Moskva Euroopa suurim linn nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult. Halduslikult kuulub Moskva linna alla ka Zelenogradi linn Moskvast 50 km loodes. Ümber Moskva linna asub Moskva oblast, mille mõned haldusasutused asuvad pealinnas. Moskva asub Moskva jõe ääres. Jõe järgi on linn saanud ka nime.[3]

Remove ads

Kliima

Thumb
Moskva kliimadiagramm

Moskvas valitseb parasvöötme mõõdukalt mandriline kliima. Tugevat pakast ja lõõmavat kuumust esineb harva, kuid kõrvalekaldeid normist tihti.

Aasta keskmine temperatuur on +5,7 °C. Kõige kuumemad kuud on juuli (+19,2 °C) ja juuni (+17,1 °C), kõige jahedamad kuud veebruar (−6,8 °C) ja jaanuar (−6,5 °C). Kõige kõrgemad temperatuurid on mõõdetud juulis (+38,2 °C) ja augustis (+37,3 °C), aga isegi veebruaris ja jaanuaris on täheldatud vastavalt +8,6 °C ja +8,3 °C. Kõige madalamad absoluutsed temperatuurid on mõõdetud jaanuaris (−42,1 °C) ja veebruaris (−38,2 °C). Kõige kõrgemad absoluutsed miinimumid on mõõdetud juulis (+1,3 °C) ja augustis (−1,2 °C).[4]

Aastas sajab keskmiselt 707 mm sademeid. Kõige rohkem tuleb sademeid juulis (85 mm) ja augustis (82 mm), kõige vähem märtsis (35 mm) ja aprillis (37 mm).[4]

Aastas paistab päike keskmiselt 1731 tundi, kõige rohkem juunis (279 tundi) ja juulis (271 tundi), kõige vähem detsembris (18 tundi) ja novembris (32 tundi).

Aasta keskmine tuulekiirus on 1,4 m/s ja aasta keskmine õhuniiskus on 78%.

Remove ads

Rahvastik

More information Aasta, Elanikke ...

Haldusjaotus

 Pikemalt artiklites Moskva haldusjaotus ja Kohalik omavalitsus Moskvas

Moskva on jagatud 12 haldusringkonnaks (административный округ), mis jagunevad munitsipaalringkondadeks (муниципальный округ).

Transport

Film liiklusest ja tegevusest Tverskaja tänaval 1896. aasta mais

Moskva on Venemaa peamine transpordisõlm.

Thumb

Raudteetransport

Moskvas on 10 raudteejaama:

Lennujaamad

Moskva territooriumil asub rahvusvaheline Vnukovo lennujaam. Moskva lähistel asuvad järgmised lennujaamad::

Linnatransport

Moskvas on umbes 700 bussiliini, 104 trollibussiliini, 46 trammiliini. Sõidavad ka liinitaksod.

Moskvas töötab Venemaa suurim metroo, samuti monorelss. Mööda Moskva jõge käivad praamid, mis peatuvad jõesadamates.

Remove ads

Haridus

Moskvas asub hulk suuri ülikoole, sealhulgas Moskva Riiklik Ülikool. Paljud eesti kultuuritegelased on õppinud Tšaikovski-nimelises Moskva Riiklikus Konservatooriumis ja Ülevenemaalises Riiklikus Kinematograafia Instituudis.

Moskvas asuvad Venemaa suurimad raamatukogud, sealhulgas suurim Venemaa Riiklik raamatukogu ja Venemaa Riiklik Väliskirjanduse raamatukogu.

Ajalugu

Thumb
Moskva linna plaan aastast 1661
Thumb
Moskva linna plaan aastast 1839

Linna esmamainimise ajaks loetakse aastat 1147[7] (Baj 6655. aastal), kui Kiievi suurvürst Juri Dolgoruki pärast piirkonna vallutamist Novgorodi vürstiriigilt kutsus sinna oma venna, Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitši kohtumisele, et tähistada nende Moskva ja Smolenski kandis korraldatud edukat sõjakäiku. 1156 alustati Moskva ja Neglinnaja jõe ühinemiskohale Borovitski kõrgendikule linnuse ehitamist, millest kujunes välja Moskva vürstide residents Moskva Kreml. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest Suzdali vürstiriigis, mida juhtisid suurvürsti asehaldurid.

1238 vallutasid linna tatarlased, kes rüüstasid linna ja põletasid lõpuks maha, aga vürsti Vladimir Jurjevitši viisid vangi ja hiljem tapsid. Sellest rääkides nimetab kroonika Moskva "kirikuid, kloostreid ja külasid", mis näitab, et linn oli juba siis suur ja tähtis.

Moskva vürstiriik tekkis 13. sajandil. Tavaliselt nimetatakse esimeseks Moskva vürstiks Aleksander Nevski nooremat poega Daniil Aleksandrovitši, sest just temast sai alguse dünastia, mis valitses algul Moskva vürstiriiki ja pärast kogu Venemaad.

1325 tõi Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit Pjotr oma residentsi Vladimirist Moskvasse üle. Sellest ajast peale sai Moskva tähtsaks õigeusu keskuseks.

1365 toimus Moskvas hävitav tulekahju. Pärast seda otsustas Moskva suurvürst Dmitri Donskoi Moskva Kremli taastada kiviehitisena. Kreml taastati väga kiiresti, juba aastail 1367–1368, ja ühtlasi laiendati selle pindala. Siis ehitati ka kivisild üle Neglinka.

Pärast seda, kui Dmitri Donskoi oli võitnud tatarlasi 1378 Voža jõe lahingus ja 1380 Kulikovo lahingus, vallutas khaan Tohtamõš 1382 Moskva, rüüstas seda uuesti ja põletas paljaks. Dmitri nõustus taas Kuldhordile andamit maksma. Kuid Moskva tähtsus suurenes järjest ka ilmalikus mõttes, sest Moskva juhtis Venemaa vastupanu Kuldhordile ja võitlust mongoli-tatari ikkega.

Moskva sai Vene riigi pealinnaks Ivan III ajal. Aastal 1712 viidi Venemaa pealinn Peterburi. Moskvast sai 18. märtsil[viide?] 1918 Vene SFNV pealinn ja 1922. aastal Nõukogude Liidu pealinn. II maailmasõja ajal evakueeriti valitsus ja välissaatkonnad asenduspealinna Kuibõševi.

Moskva linnapea on Sergei Sobjanin. 1992–2010 oli linnapea Juri Lužkov.

2011. aastal kiideti heaks Moskva uued piirid, mille tagajärjel peab Moskva suurenema viie aastaga 160 000 ha võrra ehk 2,5 korda ning ulatuma Kaluga oblasti piirini.[8][9][10]

Thumb
Moskva piirid alates juulist 2012

1. juulil 2012 laienes Moskva edela suunas, sellega liideti 1480 km² suurune ala.[11]

Remove ads

Vaata ka

Remove ads

Viited

Välislingid

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads
Remove ads