Mustjõe (Tallinn)
asum Tallinnas From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Mustjõe on asum Tallinnas Haabersti linnaosas. Mustjõe piirneb Merimetsa, Lilleküla ja Veskimetsa asumiga. Asumi pindala on 1,79 km2.[1]
Asum on nime saanud Mustjõe järgi, mis saab alguse Lepistikust (Mustamäel) ja suubub Kopli lahte. Mustjõe pikkus on 1,5 km ning kuigi enamus sellest ojast on praeguseks suunatud torustikku, võib Mustjõe asumi territooriumil näha seda ka lahtiselt voolamas.[2]
Remove ads
Ajalugu
Vanimad kirjalikud allikad Mustjõe kohta pärinevad 1561. aastast, kus seda kohta on mainitud nimega Schwartenbecke. 1862. aastal on seda esmamainitud eesti keeles nimetusega "must jöggi". Mustjõe vett tarvitati joogiveena veel 1950. aastatelgi, kuid asustuse tihenemisega ja eriti pärast tööstushoonete rajamist on vesi muutunud joogikõlbmatuks.[2]
Mustjõe tõenäoliselt vanim ehitis on kõrtsihoone, mis on kandnud eri aegadel eri nimesid. 1585. aasta kaardil tähistas kõrtsi koos sinna juurde kuulunud talumaadega nimi Swartle Bäck, 1808. kaardil nimi "Musteggi kartsma". Aastail 1799–1808 tegutses endise Mustjõe suvemõisa territooriumil riidevärvimise ja trükkimise töökoda, mis suleti kontinentaalblokaadi tõttu. Samuel Reinhold Winckler omandas endise suvemõisa 1809. aastal ning lõi sinna vesiravila, kus oli võimalik võtta nii sooje kui ka külmi vanne. C. L. Bergmann, kes oli mõisa omanik 1880. aastatel, andis mõisas rendile suvekortereid. Enne I maailmasõda kuulus mõis Villem Tuurmannile, kelle pärijad müüsid selle hiljem Tallinna Linnavalitsusele. 1923. aastal tehti suvemõisale põhjalik remont. Aastate jooksul on Mustjõe suvemõisat külastanud mitu tuntud isikut, näiteks kirjanik August Kotzebue, kelle asutatud Tallinna esimese teatri etendusi toimus ka suvemõisas.[2]
Linnapiiri muutumine 1817. aastal mõjutas Mustjõe asulat tugevasti, sest muutuse tulemusel asula poolitati. Linnapiir püsis seal kuni 1950. aastate lõpuni. Asumite piiride määramisel 1991. aastal liideti Mustjõe asumiga ka osa Lillekülast.[2]
Nõukogude ajal ehitati Mustjõe piirkonda hulgaliselt üksikelamuid, samuti rajati sinna Nõukogude Liidu sõjaväeosa. Kanalisatsioonivõrgustiku puudumine oli väikeelamurajooni elanike pikaajaliseks mureks, mis lahendati alles 2008. aastal. 1940. aastal rajati asumisse Vabariiklik Sanitaar-Epidemioloogia Jaam, millest ajapikku kujunes välja Terviseamet.[2]
Remove ads
Elanikkond
Mustjõe asumi elanikkonnast moodustavad 0–17-aastased 18–22% ja üle 68-aastased 10–19%. Eestlasi on 50–79%.[5]
Territoorium
Mustjõe asumi territooriumil asuvad Mustjõgi ja Mustjõe rand, mis on Kopli lahe ääres.
Mustjõe asumi tänavad
Asumi tänavanimedes esineb palju meteoroloogiaga seotud sarja nimesid. Mitmed Mustjõe tänavanimed on antud Veskimetsas asunud tuuleveski järgi.[2] Mustjões asuvad Halla tänav, Heinamaa tänav, Humala tänav, Härmatise tänav, Joone tänav, Kõrgepinge tänav, Köömne tänav, Külma tänav, Laki tänav, Lammi tänav, Lobjaka tänav, Looga tänav, Marja tänav, Marjamaa tänav, Mureli tänav, Mustjuure tänav, Mustjõe põik, Mustjõe tänav, Nurklik tänav, Ojaveere tänav, Otse tänav, Pagi tänav, Pakase tänav, Paldiski maantee, Piibelehe tänav, Pikse tänav, Pirni tänav, Põldmarja tänav, Pärituule tänav, Rahe tänav, Rohumaa tänav, Rõika tänav, Räitsaka tänav, Saarma põik, Saarma tänav, Siire tänav, Sirge tänav, Soodi tänav, Tarna tänav, Tuhkru tänav, Tulva tänav, Tuuleveski tänav, Tuuliku tee, Vesiravila tänav, Veskimetsa tänav ja Välgu tänav.
Haridus ja kultuur
Mustjõe asumis asub Tallinna Mustjõe Gümnaasium, endise nimega Tallinna 45. Keskkool. Kool avati 1964. aastal.[2]
Galerii
Paldiski maantee
Mustjõe 026
Mustjõgi (Tallinn)
Mustjõgi suubumas Kopli lahte.
.jpg)
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads