Nālandā

Nālandā (hindi नालंदा) oli Indias Biharis 450. aastast eKr kuni 12. sajandini pKr tegutsenud vihaara ehk budistlik klooster.

Nālandā jäänused

Ajalugu

Ajaloolane Sukumar Dutt jaotab Nālandā kooli ajaloo kahte ajajärku: 6.–5. sajand eKr, kui kool kasvas, arenes ja õitses ning seda iseloomustasid liberaalsed kultuuritraditsioonid, ning 9.–12. sajand, kui toimus kooli allakäik^[1].

Õppeasutuse ajalugu ulatub tagasi Buddha aega. Usutakse, et Siddhārtha Gautama isiklikult külastas Nālandā kooli ja Pāvārika puudesalu, kus õpetas rahvast. Kevatta Sutta järgi olevat Nālandā olnud juba sel ajal mõjukas ja heal järjel linn, kuigi ei olnud veel õppekeskusena kuulsust kogunud. Buddha õpilane Sāriputta on sündinud ja ka surnud Nālandās. Arvatakse, et kuningas Ašoka olevat Nālandāsse tema auks lasknud ehitada templi^[2]. Tiibeti allikad väidavad, et Nāgārdžuna õpetas Nālandās.

Aastal 450 eKr rajasid Gupta dünastia Nālandā vihaara^[3]. Seda ja sellele järgnevat ajastut iseloomustab areng ja õitseng. Nendel aegadel õppis koolis kuni 20 000 üliõpilast, keda õpetas 2000 õppejõudu. Üks mahasiddhadest, Nālandā kuninga poeg Ghandhapa omandas hariduse Nālandās, kus temast sai munk-õpetlane. Hiljem tegutses ta Patna lähedal kuningas Devapala (809–849) valduses.

Nālandā hiilgeaeg jäi 7. sajandisse, kui kooli eestseisja oli Harsavardhana Kannaujist (606–647). Nālandā õpilaskond oli rahvusvaheline. Teiste seas õppis seal Tangi dünastia (618–907) ajal aastaid hiina palverändur Xuanzang (602–644/664), samuti oli rahvast Koreast ja mujalt. Õppeprogrammis olevat ka olnud eriainena i-tsing. Xuanzang on oma kirjutistes sellest ajastust detailse pildi maalinud.

Iidses Bengalis ja Magadhas tekkis Pāla ajastul (750–1174) arvukalt kloostreid-õppeasutusi. Tiibeti allikate järgi eristus viis tähtsamat: Vikramashila (esinduslikem ülikool), Nālandā (juba endist hiilgust kaotanud, kuid siiski eriliselt tuntud), Somapura, Odantapurā ja Jaggadala. Need viis kooli moodustasid võrgustiku.^[4]

1193. aastal rüüstasid ülikooli türklased. Verise vandaalitsemise käigus olevat hukkunud tuhanded mungad ning hävitatud raamatukogu. Õppeasutus tegutses raskustele vaatamata siiski edasi. Kui Tiibeti tõlkija Chag Lotsawa (1197–1264) aastal 1235 Nālandāt külastas, leidis ta eest lagunenud ja rüüstatud kooli, kus 90-aastane õpetaja andis ligi 70 õpilasele tundi. Chag Lotsawa eluajal põgenesid needki õpilased, sest türklased jätkasid oma rüüsteretki.