Napoleoni sõjad

Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Napoleoni sõjad
Waterloo lahing William Sadleri maal.
Toimumisaeg	18. mai 1803 – 20. november 1815
Toimumiskoht	Euroopa, Ameerika, Aafrika, Aasia
Tulemus	Kolmanda koalitsiooni sõda Prantsuse võit, Pressburgi rahu Neljanda koalitsiooni sõda Prantsuse võit, Tilsiti rahu Poolsaare sõda Koalitsiooni võit (1814) Viienda koalitsiooni sõda Prantsuse võit, Schönbrunni rahu 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda Prantsuse taktikaline võit, Venemaa strateegiline võit Kuuenda koalitsiooni sõda Koalitsiooni võit, Fontainebleau leping, Esimene Pariisi rahu Sada päeva Otsustav koalitsiooni võit, Napoleoni sõdade lõpp, Teine Pariisi rahu
Osalised
Prantsusmaa Prantsuse kliendid: Reini Liit Madalmaad Varssavi hertsogiriik Itaalia Poola leegionid Etruria Napoli Šveits Lucca ja Piombino Bonaparte Hispaania (1808–1813) Hispaania (1803–1808) Taani-Norra (1807–1814) Osmanite Impeerium (1806–1809) Venemaa Keisririik (1807–1812) Preisi Kuningriik (1807–1812) Pärsia (1804–1807, 1812–1813) Rootsi (1810–1812) Ühendkuningriik Austria (1805, 1809, 1813–1815) Ungari (1809) Venemaa (1804–1807, 1812–1815) Preisimaa Kuningriik (1806–1807, 1813–1815)  Rootsi (1804–1809, 1812–1815 Hispaania (1808–1816) Portugal (1800–1807, 1809–1815) Osmanite Impeerium (1807–1812) Pärsia (1807–1812) Sitsiilia (1806–1815) Baieri (1813–1815) Württemberg (1813–1815) Saksimaa (1813–1815) Sardiinia (1815) Madalmaad (1815) Braunschweig (1815) Toscana (1815) Prantsuse rojalistid Hannover Nassau (1815) Montenegro (1806–1807, 1813–1814)
Väejuhid või liidrid
Napoleon I Louis Alexander Berthier Joachim Murat  † Louis-Nicolas Davout Jean Lannes † André Masséna Michel Ney  † Jean-de-Dieu Soult William Pitt Portlandi hertsog Spencer Perceval Lord Liverpool Wellingtoni hertsog Vikont Nelson † Franz I Erthertsog Charles Schwarzenbergi prints
Jõudude suurus
Prantslastel: 7 000 000 Venelastel: 3 500 000 Austerlastel: 2 500 000 Preislastel: 2 000 000 Brittidel: 1 000 000 Hispaanlastel: 800 000 Portugallastel: 500 000 Rootslastel: 250 000 Itaallastel: 200 000 Kokku: 11 000 000
Kaotused
Prantslastel: 1 300 000 Liitlastel: 100 000 Kokku: 1 400 000 ~ 2 000 000 tapetud tsiviilisikut Venelastel: 600 000 Austerlastel: 400 000 Brittidel: 300 000 Preislastel: 250 000 Hispaanlastel: 150 000 Portugallastel: 100 000 Rootslastel: 50 000 Itaallastel: 50 000 Kokku: 2 000 000

Napoleon I

Sõjategevuse ajajärgud

• III sõda Napoleoni vastu 1805. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria keisririik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik, Sitsiilia, Taani.

 Pikemalt artiklis Kolmanda koalitsiooni sõda, Austerlitzi lahing, Pressburgi rahu

• IV sõda Napoleoni vastu aastatel 1806–1807. Sõjategevuses osalesid Preisimaa kuningriik, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik.

 Pikemalt artiklis Neljanda koalitsiooni sõda, Kontinentaalblokaad, Tilsiti rahu

• V sõda Napoleoni vastu 1809. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria keisririik ja Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik.

 Pikemalt artiklis Viienda koalitsiooni sõda

• 1812. aasta sõjakäik Venemaale. 1812. aastal tungis Napoleon oma 450 000-mehelise armeega Venemaale. Suure Armee häving.

 Pikemalt artiklis 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda

• VI sõda Napoleoni vastu aastatel 1813–1814. Sõjategevuses osalesid Austria, Preisimaa, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Hispaania kuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik, Portugali kuningriik. Sõda Euroopas.

 Pikemalt artiklis Kuuenda koalitsiooni sõda, Leipzigi lahing, Kieli rahuleping

• VII sõda Napoleoni vastu 1815. aastal. Sõjategevuses osalesid Austria, Preisimaa, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik, Hispaania kuningriik, Venemaa Keisririik, Rootsi kuningriik.

 Pikemalt artiklis Seitsmenda koalitsiooni sõda, Waterloo lahing

 Pikemalt artiklis Viini kongress, Endised riigid Euroopas pärast aastat 1815

1821. aastal Napoleon suri asumisel Atlandi ookeanis asuval Saint Helena saarel, 1840. aastal maeti ta Pariisi Invaliidide kirikusse sarkofaagi.

Vaata ka

• Prantsuse revolutsioonisõjad

Välislingid

• Napoleon-series.org