Narva - Wikiwand

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe kaldal. Narva on rahvaarvult Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel. Narva on Eesti linnadest idapoolseim ja asub vahetult piki Narva jõge kulgeva Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri ääres.

See artikkel räägib Eesti linnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Narva (täpsustus).

See artikkel vajab toimetamist. (August 2006)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid.

Quick facts

Narva

Narva lipp Narva vapp
Pindala: 68,7 km² (2020)^[1]
Elanikke: 53 360 (1.01.2024)^[2]
EHAK-i kood: 0511^[3]
Koordinaadid: 59° 23′ N, 28° 12′ E

Remove ads

Nimi

Baltisaksa keeleteadlane Georg von Sabler esitas 1910. aastal hüpoteesi, et linna nimi tuleneb sõnast, mis 12. sajandil esines ülemsaksa keeles kujul narva ja tähendas kitsast kohta. Lauri Kettuneni arvates pole selline germaani algupära usutav, kuna analoogseid nimesid leidub ka Soome sisemaal, kust germaani kohanimesid ei teata. Kettunen pidas tõenäolisemaks, et linna nüüdisaegne nimi on seotud vepsa sõnaga narva, narvane < narvainen, tähendusega 'künnis, künnispakk', mis jõe puhul võiks tähendada koske.^[4] Kettuneni teatel leidus lõunavepsa murdes sõna narv tähendusega 'künnis'.^[5] Samasugust Narva nime etümoloogiat toetab ka Paul Alvre.^[6] Marje Joalaiu hinnangul lõunavepsa keeles sellist sõna tegelikult ei tunta ja Kettuneni väide on ekslik.^[5] Vepsa netisõnastikus sõna narvāne siiski esineb, kuid seal tähendab see uksesoont läves.^[7]

Remove ads

Ajalugu

Pikemalt artiklis Narva ajalugu

Tänapäeva Narva linna piirkonnas elasid inimesed juba kiviajal.

Vanavene leetopisside hilisemate ümberkirjutuste tekstis on säilinud viide, et 1172. aasta paiku asus Novgorodi linnas kaubaõu Nerveski või Nerovski konets ('Nerevi õu'), mille nimi on oletatavasti seotud kas Narva jõe kui tolleaegse olulise kaubatee või mõne selle ääres paiknenud asulaga.

Tänapäeva Narva linna alal asunud küla nime on esmamainitud kujul Narvia Taani hindamisraamatus sisalduvas nn Suures Eestimaa nimistus. Nimistu koostasid mungad, kes aastatel 1219–1220 Taani kuninga Valdemar II poolt äsja vallutatud Eesti põhjaosas ringi liikusid ja rahvast ristisid.

1254. aastast pärinevad esimesed teated Taani kuninga käsul rajatud Narva linnusest, mis esialgu asus küll üle Narva jõe praeguse Hermanni linnuse vastas. Hiljem ehitati suurem kivist linnus jõe läänekaldale oletatavasti samasse kohta, kus paiknesid nii varasem muinaseestlaste linnus kui ka Taani hindamisraamatus märgitud Narvia küla.

1277. aasta ürikutes on kirjas, et Taani kuninga kohalik esindaja Eylard de Oberge oli "Eestimaa, Narva ja Tallinna asehaldur" (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam).

Saksa ordu võimuperioodil, mis algas pärast seda, kui Taani kuningas müüs oma Eestimaa valdused ordule 1346. aastal, moodustati Narva foogtkond.

1558. aasta jaanuaris algas Vene-Liivi sõda, kui Moskva tsaar Ivan Julma väed tungisid Eestisse ning vallutasid 11. mail 1558 Narva linna. Moskva tsaaririigi võim Narvas püsis üle 23 aasta, kuni 6. septembrini 1581, mil Rootsi kuningriigi väed Pontus De la Gardie juhtimisel vallutasid Narva ja järgmistel päevadel ka Ingerimaa.

1617. aastal sõlmitud Stolbovo rahuga jäi Narva Rootsi kuningriigi valdusse. Rootsi kuningriigi Ingerimaa provintsi keskus oli Narva linn, kus resideeris ka Ingerimaa kuberner või asehaldur.

Põhjasõja esimesel aastal, 30. novembril 1700 toimunud Narva lahingus saavutasid arvulisest vähemusest hoolimata Rootsi väed võidu Vene vägede üle. Vene väed hõivasid Narva linna 1704. aastal ning 1721. aastal lõppenud Põhjasõja võitis siiski Venemaa.

Pärast Eesti alade liitmist Vene Impeeriumiga läks Narva linn koos Jaani eeslinnaga ning ümberkaudse Narva maakonnaga Peterburi kubermangu koosseisu, kuid säilitas oma kohaliku omavalitsuse, rae ja allus kohtuasjus jätkuvalt Eestimaa Ülemmaakohtule.

1797. aastal läksid linnapiiridest väljaspool asuvad Narva maakonna alad (sh Joala mõisa maad praeguse Kreenholmi ja Joaoru linnaosa alal) Eestimaa kubermangu koosseisu ja liideti Viru kreisiga, kuid Narva südalinn koos idapoolse Jaani eeslinnaga jäid Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna koosseisu.

1917. aastal toimunud Narva linnavolikogu valimiste järel sai Narva linnapeaks Ants Dauman, kelle juhtimisel korraldati linnas rahvahääletus, et teada saada, kas Narva peaks liituma Eestimaaga (eraldi Narva maakonnana). 21. detsembril 1917 tunnistas seda otsust (Narva eraldumist Jamburgi maakonnast ja eraldi Narva maakonna loomist) ka Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.

Esimese maailmasõja lõpuetapil 1918. aasta 4. märtsil jõudsid Saksa väed Narva ning linnas valitsenud Nõukogude võimuorganid ja punakaart taandusid Jamburgi piirkonda. Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta märtsist novembrini. 11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitilise võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte ning Saksa väed hakkasid pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas, Compiègne'i vaherahu sõlmimist ja Novembrirevolutsiooni Saksamaal Narvast 28. novembril taganema ning 29. novembril võtsid eesti bolševikud Nõukogude Venemaa Punaarmee relvastatud jõudude abil linnas võimu.

Vabadussõja käigus, 18.–19. jaanuaril 1919, vabastasid Eesti väed ja Soome vabatahtlikud Utria dessandiga linna bolševikest. Linnas tegutses Ivironi Jumalaema nunnaklooster.^[8] Jaanuaris 1919 läks kogu Narva linn Eesti Vabariigi kontrolli alla ning Nõukogude Venemaa tunnustas seda ametlikult Tartu rahulepingus (1920). Narva linnaosana oli Jaanilinna ametlik nimi Jaani eeslinn.

Narva oli 1944. aastal kuus kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude lennuväe pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel (märtsipommitamine Narvas). Narva 3550 sõjas purustatud kivihoonest olid taastamiskõlblikud vaid 198 hoonet. Enne sõda Narvas elanud 34 000 elanikust elas pärast sõda 1946. aastal seal vaid mõni üksik eestlane, põhiliselt linna äärealadel. Kuigi Narva vanalinna oli võimalik taastada ning enamiku majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. 1950. aastate alguses allesjäänud varemed õhiti ja vanalinna asemele ehitati suures osas praeguseni säilinud korterelamud.

Pärast Teist maailmasõda asustas Nõukogude okupatsioonivõimud linna peamiselt mujalt Nõukogude Liidu aladelt pärit migrantidega. Endistele narvalastele, kes pärast sõda soovisid oma kodukohta Narvas tagasi tulla, ei andnud võimuorganid luba Narvasse elama asuda. Tänapäeval on Narva elanikest eestlasi vaid 4%. Narva jõe paremkaldal asuv Jaani linnaosa (Jaanilinn) eraldati Narvast ja liideti Vene NFSV-ga 1945. aastal. Narva rahvaarv jõudis 1973. aastaks 66 000 elanikuni.

Remove ads

Asend

Narva linn asub Eesti kirdeosas Narva jõe läänekaldal 12 km kaugusel jõe suudmest Tallinna–Peterburi maantee ja raudtee ääres Eesti-Venemaa piiril Jaanilinna vastas. Narva paikneb 200 km kaugusel Tallinnast idas ning 20 km kaugusel Kingisseppast ja 130 km kaugusel Peterburist läänes. Ida-Virumaa keskasulast Jõhvist asub Narva 50 km kaugusel idas.

Narva linna pindala on 68,95 km²,^[9] sealhulgas linna põhiosast eraldatud ja Narva-Jõesuu linna territooriumiga ümbritsetud linnaosade Kudruküla ja Olgina pindala on vastavalt 5,08 km²^[10] ja 0,58 km².

Loodus

Narva asub Narva jõe kanjonis, mille kaitseks on moodustatud Narva jõe kanjoni maastikukaitseala. Linna läbib Narva klindilõik.

Linnaosad

1940. aastal olid Narvas järgmised linnaosad: Südalinn, Peetri eeslinn, Joaorg, Kreenholmi linnaosa, Siivertsi, Kadastiku, Paemurru ja Jaanilinn. Enne 2002. aastat oli Narva linnas 16 mikrorajooni.

Narva linnas (6204 hektarit) on järgmised linnaosad:

Narva linn
- Siivertsi
- Sutthoffi
- Pähklimäe
- Kalevi
- Vanalinn
- Joaoru
- Kerese
- Soldina (Narva)
- Kreenholmi
- Paemurru
- Kulgu
- Veekulgu
- Elektrijaama
Kudruküla (560 ha)
Olgina (58,15 ha)

Remove ads

Rahvastik

Pikemalt artiklis Narva rahvastik

1. jaanuari 2017 seisuga elas Narvas 57 130 inimest. Suurim rahvusrühm on venelased, keda oli 83% linna elanikest. Eestlasi oli neist 2150 ehk 4%.^[11] Ukrainlasi – 1417 (2%), valgevenelasi – 1161 (2%), soomlasi – 394 (0,6%), ja tatarlasi – 298 (0,5%).^[12]

15. sajandil moodustasid Narva elanikkonnast 40–50% sakslased, 10–20% taanlased, soomlased, venelased, ülejäänud aga eesti ja vadja soost elanikud. 16. sajandi keskpaigas oli Narvas 40–50 maja, elanike arv ei ületanud 500–800 inimest: 20% olid sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased. 1570. aastal elas Narvas umbes 5000 inimest. 1650. aastatel elas Jaanilinnaga ühendatud Narvas umbes 3300 elanikku, kelle seas oli seoses Narva kujunemisega kaubalinnaks Venemaa tsaaririigi piiril sakslasi, šotlasi, rootslasi, soomlasi, venelasi, eestlasi ja isureid.

More information Aasta ...

Linnaelanike arv
Aasta
1945	6600
1950	15 200
1955	22 500
1959	30 400
1965	44 000
1970	57 900
1973	66 100
1980	73 500
1990	82 200
2000	73 300
2005	69 400
2009^[13]	65 886
2010	65 506

Põhjasõjas, pärast 1704. aastal toimunud linna vallutamist Venemaa sõjaväe poolt, deporteeriti enamik vana Narva elanikke Venemaale: Vologdasse, Kaasanisse, Astrahani ja Moskvasse. 3000 elanikust 1708. aastal, jäi Narva elama kõigest 300. Aastatel 1770–1780 saavutati rahvastiku sõjaeelne arv. 1779. aastal elas Narvas juba 2456 inimest, 1782. aastal 2614 inimest ja 1819. aastal umbes 3500 inimest.

Remove ads

Taristu

Narva on Eesti idapoolseim piiripunkt, mida läbivad Tallinna–Peterburi raudtee ja Peterburi maantee, mis suunduvad Loode-Venemaale ja Peterburi.

Üle jõe kulgevad Sõpruse sild ja Narva raudteesild.

Sõpruse sild 2023
Narva Sõpruse sild (2024)
Raudteesild

Majandus

Tööstus

Tänapäeval on Narva nagu paljud Euroopa tekstiilitööstuse keskused hääbuva tööstusega linn.

Tähtsamad tööstusharud on (osatähtsus müügitulust, 2021. aastal kokku umbkaudu 220 miljonit eurot)

metallitoodete tootmine, masina- ja elektroonikatööstus ning masinate hooldus ja remont (umbes 60%). Märkimist väärivad välisomanduses ettevõtted: Fortaco Estonia (endine Komas), HANZA Mechanics Narva, ETAL Group;
tekstiili-, rõiva- ja nahatööstus on juhtiva koha loovutanud, ettevõtted andsid müügitulust 17%. Tööstusharu veteran Kreenholmi Manufaktuur lõpetas tegevuse 2010. aasta lõpus. Tegutseb väikseid riideviimistluse ja õmblusvabrikuid ;
puidu-, mööbli-, plastitööstus;
lisaks jäävad Narva tööstusareaali Enefit Power Narva karjäär ja Balti soojuselektrijaam linna piiril ja suurem Eesti soojuselektrijaam Narva-Jõesuu linna territooriumil. Viimase juures töötavad õlivabrikud.

Remove ads

Kultuur

Narvas on kaks kultuurimaja, tegutseb Narva Muuseum, Narva Sümfooniaorkester ja teatristuudio Ilmarine. Alates 1997. aastast korraldatakse linnas Frédéric Chopini nimelist rahvusvahelist noorte pianistide konkurssi. Samuti tegutseb Narvas Kaitseliidu Narva malevkond ja Narva Eesti selts.

Narva kirikud

Narva Aleksandri Suurkirik, Narva Jaani kirik, Narva Peetri kirik, Narva Issanda Ülestõusmise peakirik, Püha Miikaeli kirik, Narva Püha Antoniuse kirik, Narva Jumalaema Uinumise kirik, Jumalaema Tunnustähe ikooni kirik, Narva Jumalaema Ibeeria ikooni kirik, Narva Ibeeria Jumalasünnitaja naisklooster, Vladimiri vennaste koguduse kirik, Jumalaema Narva pühakuju kirik, Narva Aleksander Nevski kirik.^[14] Narva Issanda Muutmise katedraal, Narva Pühade Kirilluse ja Metoodiuse kirik

Vt ka Narva ja Ingerimaa superintendentide loend

Narva spordirajatised

Narvas on loodud nii lastele kui ka täiskasvanutele suurepärased tingimused sportimiseks, linnas on kaks spordikooli ja mitukümmend spordiklubi. Narva Spordikeskus pakub mitmekülgseid võimalusi sportimiseks, treeninguteks ning spordiürituste läbiviimiseks.

Narvas on sündinud maailmakuulus maletaja Paul Keres. Tänapäeval kannab üks linna tänavatest tema nime.

Narva spordikoolide spordialavalik on lai: lauatennis, sõudmine, aerutamine, ujumine, kergejõustik, korvpall, võrkpall, jalgrattasport, poks, judo, laskesport, motosport, ilu- ja rühmvõimlemine, iluuisutamine, jäähoki, laskesuusatamine.

Haridus

Esimene kool Narvas oli Narva linnakool, mida on esimest korda mainitud 1501. aastal ja mis suleti 1846. aastal.

Käesoleval ajal tegutsevad Narvas Narva Kesklinna Kool, Narva Eesti Põhikool, Narva Eesti Gümnaasium, Narva Keeltelütseum, Narva 6. Kool, Narva Kreenholmi Kool, Narva Paju Kool, Narva Pähklimäe Kool, Narva Soldino Kool, Narva Täiskasvanute Kool, Narva Vanalinna Riigikool ja Narva Õigeusu Gümnaasium.

Tartu Ülikooli Narva kolledži avamisega tekkis võimalus omandada akadeemilist haridust ning õppida avatud ülikoolis täiendõppes. Kolledž on ka rahvusvaheliste konverentside, näituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik. 2012. aastal avati vana Raekoja kõrvale ja sõjas hävinud börsihoone kohale kolledži uus hoone.

Täiskasvanutele annab kutseharidust Narva Kutseõppekeskus, kus õpib üle 2000 inimese. Keskus õpetab välja spetsialiste teeninduse, ettevõtluse, kergetööstuse, infotehnoloogia, energeetika, ehituse, autoteeninduse ja keevitustööde alal.

2000. aasta sügisel avatud Narva Vanalinna Riigikool tegutseb keelekümbluspõhimõttel. Sügisest 2009 on koolis ka gümnaasiumiosa.

Noorte tegevust koordineerib Narva Noortekeskus. Traditsiooniks on kujunenud iga-aastane Noortekeskuse korraldatav infomess Orientiir, kus soovijad saavad infot õppimisvõimaluste kohta Eestis ja kaugemalgi.^[15]

1957. aastast tegutseb Narvas linnavalitsuse toel Narva Noorte Meremeeste Klubi, mis oma ligikaudu 200 liikme ja kümmekonna töötajaga on ainus omataoline Nõukogude perioodist tänapäevani tegevust jätkav regulaarne merenduslik huvikool Eestis.

Remove ads

Linnavalitsemine

Narva linna omavalitsusorganid on Narva linnavolikogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt ja Narva linnavalitsus, mis moodustatakse linnavolikogu poolt. Narva linnavolikogu esimees on Irina Janovitš, Narva linnavalitsuse juht on Narva linnapea.

14. sajandist kuni 1585. aastani elati Narvas Lübecki linnaõiguse järgi, alates 1585. aastast Rootsi linnaõiguse järgi. Kuni Venemaa keisririigi linnaseaduse kehtestamiseni tegutses linnas kohaliku omavalitsusorganina Narva raad. Rae koosseisu kuulusid kaks bürgermeistrit ja kaheksa raehärrat. Üht bürgermeistrit nimetati justiits-, teist kommerts- ja politseibürgermeistriks.

Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega sündikust.

1870. aastal kehtestati Venemaa üldine linnaseadus, mille järgi linnades tuli moodustada linnaomavalitsus ehk linnavolikogu ja linnavalitsus. Balti kubermangude linnades kehtestati see 26. märtsil 1877 Aleksander II ukaasiga. Kui Narva kuulus Peterburi kubermangu koosseisu, siis moodustati seal linnaomavalitsus 1873. aastal.^[16]

Aastatel 1917–1918, 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu ja selle täidesaatva organina Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee.