Nina
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Nina (nasus) on ülemiste hingamisteede algusosa inimesel ja kõigil teistel selgroogsetel. Väljapoole avaneb nina sõõrmetesse, sissepoole aga neelu.
 |
See artikkel on hingamisteede algusosast; küla kohta vaata artiklist Nina küla; geograafia mõiste kohta vaata maanina; laulja kohta vaata Nina (laulja); nime kohta vaata Nina (eesnimi). |
Nina peamiseks ülesandeks on reageerimine õhus lendlevatele keemilistele ühenditele ehk haistmine. Selleks on ninas haistmisretseptorid, aga ka muud anatoomilised struktuuriüksused nagu veresooned, karvakesed jne. Inimese ninas on 400-800 retseptoriliiki.[1] Inimene suudab tuvastada ligikaudu 10 000 eri lõhna.[1] Ninaõõne limaskestade ülesanne on lisaks haistmisele sissehingatava õhu soojendamine, niisutamine ja puhastamine.
Maailma pikim nina oli 19 sentimeetrine ja kuulus inglasele Thomas Weddersile. Türklasele Mehmet Özyürekile kuulus aastatel 2001-2023 meessoost elava inimese maailma pikima nina rekord.[2]
Naised eelistavad enda koetüübi lõhnale vastanduva lõhnaga mehi.[3] Emad suudavad tuvastada oma lapse lõhna enne tema sündi.[1]
Mällu talletunud lõhnad jäävad meelde peaaegu igavesti. Näiteks pliiatsi teritamisel tekkiv lõhn lihtsustab kooliaja meenutamist.[1]
Osa tajutavatest lõhnadest oleme teadlikud, teised jällegi salvestuvad alateadvusesse. Enamus haistmismeele närvisignaalidest suunduvad otse aju hipokampusesse ja mandeltuuma. Igal inimesel on iseäralik lõhnataju, mis on pidevas muutuses. Haistmine hakkab hääbuma 16-aastaselt.[1]
Lõhnaained mõjutavad ostlemist.[1]
Remove ads
Vaata ka
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Nina |
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads