Opioidid

Opioidid (inglise keeles opioids) on selliste looduslike, poolsünteetiliste ja sünteetiliste keemiliste ühendite koondnimetus, mis avaldavad selgroogsete loomade mitmetes elundisüsteemides ringeldes morfiinilaadset, valuaistinguid pärssivat toimet.

See artikkel räägib paljudele loomadele morfiinilaadset toimet evivatest keemilistest ainetest; humaan- ja veterinaarravimite ATC-koodi alamrühma kohta vaata artiklit Opiodid (ravimirühm)

---

Opioidpeptiidiga sarnaseid molekule on tuvastatud ka putukatel^[1], kuid harilikult peetakse opioidide toime kirjeldamisel silmas imetajaid ja katseloomi.

Opioididel on agonistlikult ergutav toime opioidretseptoritele, mis paiknevad kesknärvisüsteemis, seedetraktis ja mujal.

Liigitus

Opioide liigitatakse järgmiselt:

• looduslikud opioidid – alkaloidid, mis esinevad unimagunas – morfiin, kodeiin, papaveriin;
• poolsünteetilised opioidid – sünteesi aluseks on looduslikud opioidid, siia kuuluvad heroiin, oksükodoon, hüdrokodoon, hüdromorfoon, oksümorfoon, buprenorfiin, etüülmorfiin, desomorfiin (tänavanimetus 'krokodill'), nikomorfiin, bensüülmorfiin, dipropanoüülmorfiin jt^[2];
• sünteetilised opioidid – täissünteetilised ühendid, siia kuuluvad fentanüül, α-metüülfentanüül, petidiin, buprenorfiin, metadoon, tramadool jt.

Mõnikord liigitatakse opioidide hulka ka opioidantagonistid, näiteks luulusalveist eraldatud salvinoriin A.^[3]

Levinud on ka liigitus endogeenseteks ja eksogeenseteks opioidideks. Endogeensete opioidide hulka liigitatakse opioidid, mida sünteesib organism, et tagada opioidretseptorite talitlus. Siia kuuluvad endorfiinid, enkefaliinid, dünorfiinid, endomorfiinid.

Opioiditeraapia

 Pikemalt artiklis Opioiditeraapia

Opioidipõhiseid analgeetikume kasutatakse mitmes meditsiinivaldkonnas.

Opioidiainevahetus

Opioidid aeglustavad alkoholi imendumist seedekanalis. Meditsiinilistel näidustustel manustatud opioididel ja alkoholil on summeeruv kesknärvisüsteemi halvav koostoime, suuremad raviannused võivad seega avaldada ka suuremat halvavat toimet ja võib tekkida surmaga lõppev opioidmürgistus. Praktikas aga võivad seda põhjustada ka tunduvalt väiksemad annused, siin oletatakse geneetiliste tegurite toimet.^[4]

Opioidisõltuvus

 Pikemalt artiklis Opioidisõltuvus

Opioidid, mida kasutatakse meditsiinilistel kaalutustel analgeetikumidena (nagu dihüdrokodeiini, fentanüüli, morfiini jms sisaldavad ravimid), inhibeerivad looduslike endorfiinide sünteesi ja jäljendavad looduslike endorfiinide toimet. Nende pikemaajaline näidustatud kasutamine ja/või kuritarvitamine ning selle tagajärjel tekkinud sõltuvus ja/või tolerantsuse suurenemine on raskesti ravitavad (eriti morfiinisõltuvus). Kuid pahaloomulise haiguse terminaalstaadiumis ei peeta harilikult sõltuvuse teket 'halvaks käitumiseks' (ei peeta oluliseks).^[5]

Vaata ka

• morfinism
• opiaat