Ordoviitsium
From Wikipedia, the free encyclopedia
Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu). Ordoviitsium vastab ajavahemikule 488–443 miljonit aastat tagasi.
Ajastu | Ajastik | |
---|---|---|
järgnev | järgnev | |
P A L E O S O I K U M |
perm | Loping |
Guadalup | ||
Cisural | ||
karbon | Pennsylvania | |
Mississippi | ||
devon | ülemdevon | |
keskdevon | ||
alamdevon | ||
silur | Přidoli | |
Ludlow | ||
Wenlock | ||
Llandovery | ||
ordoviitsium | ülemordoviitsium | |
keskordoviitsium | ||
alamordoviitsium | ||
kambrium | Furong | |
Miaoling | ||
teine ajastik | ||
Terre-Neuve | ||
eelnev |
Ordoviitsiumile eelnes kambrium ja järgnes silur. Ordoviitsiumi ajastu kuulub paleosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.
Ordoviitsium on nii ajavahemik Maa ajaloos kui ka kivimkompleks, mis on selle ajastu jooksul moodustunud. Seepärast räägitaksegi ordoviitsiumi ajastust ja ladestust. Nimi pärineb tänase Suurbritannia aladel elanud keldi hõimu ladinakeelsest nimest ordovices.
Kuni 1879. aastani käsitleti ordoviitsiumi siluri ladestu osana.
Ordoviitsiumis jätkus kambriumis alguse saanud Kaledoonia kurrutus, mil on tekkinud näiteks Skandinaavia mäestik. Aktiivse vulkanismiga paistis silma tänapäeva Austraalia idaosa ja Uurali mäestik.
Kliima
Ordoviitsiumi esimese poole suurt osa iseloomustab ulatuslik transgressioon (mere pealetung), teist poolt aga vastupidi regressioon. See on seotud ordoviitsiumi lõpu jäätumise ehk Gondwana jäätumisega, mille põhjus või vähemalt soodustav asjaolu oli mandri (tänapäeva Aafrika) asumine lõunapoolusel, mistõttu oli võimalik ulatusliku jääkilbi moodustumine. Ordoviitsiumi suuremat osa, väljaarvatud hilisordoviitsium, võib nimetada kasvuhooneperioodiks, mil valitses praegusest märksa soojem kliima.
Elustik
Ordoviitsiumi ajal kujunes välja paleosoiline fauna, mille häving saabus permi lõpu väljasuremisega. See on läbi aegade suurim väljasuremissündmus Maal. Ka Gondwana jäätumisega on seotud väljasuremissündmus. Siis hukkus 70–80% liikidest ja 22% selgrootute sugukondadest. Tüüpiliselt väljasuremissündmustele asendusid provintsiaalsed ookeanilised faunad kosmopoliitsetega.
Ordoviitsiumi stratigraafia
Ordoviitsiumi stratigraafia aluseks on Rahvusvahelises Stratigraafiakomisjonis välja töötatud skeem, kus jagatakse Ordoviitsiumit järgmiselt:
Ladestu | Ladestik | Lade | Ladestik Eestis | Lade Eestis |
---|---|---|---|---|
Ordoviitsium | Ülemordoviitsium | Hirnanti lade | Harju ladestik | Porkuni lade |
Katy lade | Pirgu lade | |||
Vormsi lade | ||||
Nabala lade | ||||
Viru ladestik | Rakvere lade | |||
Oandu lade | ||||
Sandby lade | Keila lade | |||
Haljala lade | ||||
Kukruse lade | ||||
Keskordoviitsium | Darriwili lade | Uhaku lade | ||
Lasnamäe lade | ||||
Aseri lade | ||||
Ölandi ladestik | Kunda lade | |||
Dapingi lade | Volhovi lade | |||
Alamordoviitsium | Flo lade | Billingeni lade | ||
Hunnebergi lade | ||||
Tremadoci lade | Varangu lade | |||
Pakerordi lade |
Lisaks üldisele stratigraafilisele skeemile on kasutusel veel mitmed regionaalsed stratigraafiasüsteemid. Nende seas on lisaks Eestis kehtivale Baltoskandia regionaalsele stratigraafilisele süsteemile veel Suurbritannia, Siberi, Põhja-Ameerika, Austraalia, Hiina ja Vahemere ning Põhja-Gondwana regionaalsed stratigraafilised skeemid.[1]
Ladestik | Lade | Ladestik Suurbritannias | Lade Suurbritannias | Ladestik Põhja-Ameerikas | Lade Põhja-Ameerikas | Ladestik Austraalias | Lade Austraalias | Ladestik Hiinas | Lade Hiinas |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Ülemordoviitsium | Hirnanti lade | Ashgilli ladestik | Hirnanti lade | Cincinnati ladestik | Gamachi lade | Ülemine ladestik | Bolinda lade | Ülemine ladestik | Hirnanti lade |
Katy lade | Rawthey lade | Richmondi lade | Chientangkiangi lade | ||||||
Cautley lade | Maysville lade | Eastoni lade | Neichiashani lade | ||||||
Pusgilli lade | Edeni lade | ||||||||
Caradoci ladestik | Streffordi lade | Mohawki ladestik | Chatfieldi lade | ||||||
Cheney lade | |||||||||
Sandby lade | Burrelli lade | Turini lade | Gisborne lade | ||||||
Aureluci lade | Whiterocki ladestik | Chazy lade | |||||||
Keskordoviitsium | Darriwili lade | Llanviri ladestik | Llandeili lade | Keskmine ladestik | Darriwili lade | Keskmine ladestik | Darriwili lade | ||
Abereiddy lade | määratlemata | ||||||||
Dapingi lade | Arenigi ladestik | Fenni lade | Alumine ladestik | Yapeeni lade | Dapingi lade | ||||
Whitlandi lade | Rangeri lade | Castlemaine lade | |||||||
Ibexi ladestik | Black Hillsi lade | Chewtoni lade | |||||||
Bendigo lade | |||||||||
Alamordoviitsium | Flo lade | Moriduni lade | Tule lade | Lancefieldi lade | Alumine ladestik | Flo lade | |||
Tremadoci lade | Tremadoci ladestik | Migneinti lade | Stairsi lade | Tremadoci lade | |||||
Cressage lade | Skullrocki lade |
Ordoviitsiumi fossiile
- Cystaster stellatus, Corynotrypa
- Trypanites
- Petroxestes
- Sammalloomad Bryozoa Eesti kukersiidis
- Platystrophia ponderosa
- Echinosphaerites
- Prasopora
- Korall Protaraea richmondensis
- Zygospira modesta
- Amplexograptus
Eesti

Ordoviitsiumi ladestu avamus hõlmab Põhja-Eestit, v.a klindiesine ala. Ladestu leviala hõlmab aga suuremat osa Eestist, v.a Mõniste kerke pealne osa ja klindiesine. Ordoviitsiumi setendite maksimaalne paksus Eesti alal on 180 meetrit (Kesk-Eestis). Eesti ordoviitsiumi ladestu lasub kambriumi setendeil. Ordoviitsiumil lasuvad aga siluri-, devoni- või kvaternaariaegsed setendid.
Ordoviitsium jaotatakse kolmeks ladestikuks, mis omakorda jaotuvad kaheksateistkümneks lademeks. Enamiku ordoviitsiumi regionaalsete lademete stratotüübid paiknevad Eestis. Eristatakse ka hulk kihistuid, kihistikke ja kihte ehk litostratigraafilisi üksusi, mille piirid ei pea langema kokku kronostratigraafiliste üksuste piiridega. Ordoviitsiumi lademete väljaeraldajad või nimede autorid on enamasti Friedrich Schmidt või Hendrik Bekker.
Eesti ordoviitsiumi ladestu koosneb peamiselt karbonaatseist kivimeist, millest tähtsamad on lubjakivid, aga on ka merglit, dolomiiti ja liivalubjakivi. Terrigeenseist setteist on liivakivi ja aleuroliiti. Ordoviitsiumi ladestus on ka fosforiiti, argilliiti ja savi. Ordoviitsiumi ladestu Kukruse lademes on Eesti tähtsaim maavara – kukersiit ehk põlevkivi. Peale kukersiidi on ordoviitsiumi ladestu maavaradeks ka graptoliitargilliit (ebasoovitatav, kuid laialt levinud on nimetus diktüoneemakilt), karbonaatkivimid ehk rahvapäraselt paekivi ja põhjavesi.
Karbonaatkivimite lahustumisega on seotud karstinähtused Kostiveres, Uhakul, Tuhalas ja mujal.
Eesti ala ehk Baltika ürgmanner oli ordoviitsiumis lõunapoolkera keskmistel ja madalatel laiustel. Ordoviitsiumi kivimid, eriti lubjakivid, sisaldavad ohtralt kivistisi. Nendeks on korallid, käsijalgsed, trilobiidid, limused, mikrokivistised jne.
Ladestu | Ladestik | Lade | Kivimiline koostis avamusel | Paksus |
---|---|---|---|---|
järgnev | ||||
Ordoviitsium | Ülemordoviitsium | Porkuni | lubjakivi, dolomiit | 4...15 m |
Pirgu | lubjakivi | 17...70 m | ||
Vormsi | lubjakivi | 2...22 m | ||
Nabala | lubjakivi | 2...35 m | ||
Rakvere | lubjakivi | 2...28 m | ||
Oandu | lubjakivi | 0...6 m | ||
Keila | mergel, lubjakivi | 3...32 m | ||
Haljala | lubjakivi | 2...14 m | ||
Kukruse | lubjakivi, kukersiit | 4...25 m | ||
Keskordoviitsium | Uhaku | lubjakivi, mergel | 5...25 m | |
Lasnamäe | lubjakivi, dolomiit | 3...15 m | ||
Aseri | lubjakivi | 0,1...7 m | ||
Kunda | lubjakivi, lubiliivakivi | 0,1...15 m | ||
Volhovi | lubjakivi, dolomiit | 0...21 m | ||
Alamordoviitsium | Billingeni | glaukoniitaleuroliit | 0...1 m | |
Hunnebergi | glaukoniitliivakivi, aleuroliit | 0,5...2 m | ||
Varangu | savi, argilliit | 4...25 m | ||
Pakerordi | liivakivi, argilliit | 4...25 m | ||
eelnev | ||||
Vaata ka
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.