Pärg

Pärg oli võrukujuline pidulik peaehe, mida neiud kandsid lahtistel juustel.

See artikkel räägib peaehtest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Pärg (täpsustus).

---

Frederic Leighton. Loorberipärja punumine (1872)

Ajaloost

Keskajal oli pärg levinud Kesk-Euroopas, eriti Saksamaal. Sealt Baltikumi jõudnuna olid pärjad siinmail kasutusel mitmes variandis.

Eestis kanti pärgi peamiselt Põhja- ja Kesk-Eestis. Lõuna-Eestis ja Saaremaal oli levinud peapael. Hiiumaal kanti erilaadsete pärgadena pruudipärgasid, milleks lõuna pool oli seppel ja põhja pool penik^[1].

Kirjeldus

Tüüpiline eesti pärg oli papist, puukoorest või laastudest käänatud võru laiusega 4–10 cm. Võru kattis värviline siid- või villane riie, kaunistatud litrite ja karraga^[1]. 18. sajandil hakati pärjale lisama kuklast rippuvaid siidilinte. Kaunid olid pruudipärjad, mis oli kaunistatud lisaks klaashelmeste, rahade ja rosettidega.

Vändras, Lääne-Virumaal ja Harjumaal kanti ka nn kõrvadega pärgi. Setumaa neidudel olid kuklasse köidetavad vanikud^[2].