Pärnu piiramine (1710)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Pärnu piiramine oli 1710. aasta suvel Põhjasõja käigus aset leidnud sõjaline kokkupõrge, mil Vene tsaaririigi väed Rudolph Felix Baueri juhtimisel vallutasid Pärnu linna, mida kaitses Jakob Heinrich von Schwengelmi juhitud Rootsi garnison.
Remove ads
Eellugu
Pikemalt artiklis Põhjasõda Rootsi Läänemereprovintsides
Vägede iseloomustus
Rootsi garnison
Pärnu linna Rootsi garnisoni juhataja oli ooberst Jakob Heinrich von Schwengelm. Garnison koosnes 1000-mehelisest Liivimaa jalaväerügemendist, lisaks veel ooberst Magnus Wilhelm von Nierothi 800-mehelisest jalaväerügemendist, 64-mehelisest salgast Uusimaa jalaväerügemendist ning 50-mehelisest traguniüksusest. Pärnu linnas oli ka ligi 180 kahurit, mida juhatas kapten Jakob Pettersson. 1710. aasta veebruaris koosnes Pärnu garnison 1690 mehest.[1][2]
Vene armee
Vene armeed juhatas kindralleitnant Rudolph Felix Bauer. Venelaste armee koosnes kuuest tragunirügemendist, kaasas oli ka hulk 12-naelaseid suurtükke.[3]
Remove ads
Piiramise ülevaade
Baueri tragunid alustasid Pärnu piiramist 22. juulil. Baueri välilaager asus Sauga mõisas. Linnas elanud kõrgemad ametnikud, näiteks Magnus Wilhelm von Nieroth ja Gustav Adolf Strömfelt, lahkusid linnast. Linnas hakkas levima katk, millesse surid paljud sõdurid ning raeliikmed.[4]
10. augustil kogunes linnas kokku sõjanõukogu, mille liikmeteks olid peale von Schwengelmi veel Gustav Carl von Schreiterfelt, Magnus Friedrich von Wolffelt, Niklaes von Vettern, Wolmar Gustav Lauw, Jakob Friedrich von Schwanewede ning kolm raehärrat. Nõukogu lõpuks sai osalejatele selgeks, et linna hoida ei ole võimalik.[5] Järgmisel päeval alustas Schwengelm Baueri välistaabis läbirääkimisi ning linn alistus lõplikult 14. augustil.[6][4]
Pärnu vallutamise tähistamiseks anti Venemaal välja aumedaleid.[7]
Viited
Kirjandus
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads