Põõsas

Põõsas on puittaim, mille tüvi haruneb maapinna lähedalt ja moodustab mitu ühetugevust tüvikut ehk tüvekest.^[1]

Tüüpilise põõsa välisilme (Cytisus scoparius)

Põõsad on madalamad ja lühema elueaga kui puud. Enamasti piirdub põõsaste kõrgus 0,5–8 meetriga ning nad ei ela reeglina vanemaks kui 100 aastat.

Erinevalt rohttaimedest on põõsaste varred puitunud. Erinevalt puudest on põõsastel asenduvad tüvikud ning kogu põõsa eluiga võib olla mitu korda pikem ühe tüviku elueast. Näiteks hariliku sarapuu tüvikud ei ela tavaliselt kauem kui mõnikümmend aastat, kogu põõsas võib aga elada tuhandeaastaseks.

Põõsad võivad olla nii igihaljad kui ka heitlehised.

Põõsad liigitatakse kõrguse järgi nelja rühma:

• väga madalad (0,05–0,5 m) – reeglina on tegu roomavate padjanditega (nulgude, kuuskede ja mändide roomavad sordid);
• madalad (0,5–1 m) – jaapani enelas, pukspuu, väike kikkapuu;
• keskmise kõrgusega (1–2 m) – Thunbergi kukerpuu, väike läätspuu, kuldsõstar;
• kõrged (2–8 m) – kontpuu, harilik lodjapuu, viirpuu.

Vaata ka

• Poolpõõsas
• Kääbuspõõsas
• Põõsarinne
• Eesti pärismaised põõsad