Põldtsiitsitaja

Põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast tsiitsitaja perekonnast.

Põldtsiitsitaja
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Tsiitsitajalased Emberizidae
Perekond	Tsiitsitaja Emberiza
Liik	Põldtsiitsitaja
Binaarne nimetus
Emberiza hortulana Linnaeus, 1758

Levila

Põldtsiitsitaja on levinud Euraasias Hispaania põhjaosast, Prantsusmaast ja Skandinaaviast kuni Mongoolia ja Afganistanini. Ta on rändlind. Talvitub põhiosas Aafrikas.

Välimus

Üldpikkus 15–16,5 cm. Vanalinnud sarnased, mõlemal kollakas kurgualune ning kollakasroosa rind ja kõhualune. Emaslinnu ja noorlinnu pugualal ja pealael on tume triibustus. Kutsehüüd on vii-üt ja jük. Laul on varieeruv, mahedakõlaline ja tüüpiliselt kõlab kui trii-trii-trii trütrütrü. Lauluperiood kestab saabumisest kuni juuli alguseni.

Elupaik

Asustab kuiva kultuurmaastikku, kus leidub üksikult või rühmadena kasvavaid puid. Eelistab mosaiikset maastikku liivastel ja savikatel pinnastel. ^[1]

Pesitsemine

Põldtsiitsitaja munad

Pesa ehitab emaslind. Pesa koosneb kõrtest ja peentest taimejuurtest, sisevooderdises on jõhve ja karvu. Kurnas 4–5 muna. Haub peamiselt emaslind. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud peamiselt putukate, kuid ka pugus eelnevalt pehmendatud seemnetega. Pojad lahkuvad pesast lennuvõimetutena üle nädala vanustena. Põldtsiitsitaja pesitseb kaks korda suve jooksul. ^[2]

Toitumine

Pesitsusajal sööb valdavalt putukaid, muidu peamiselt umbrohtude seemneid.

Arvukus Eestis

Põldtsiitsitaja on Eesti faunas suhteliselt uus tulija, teda on siin kohatud alates 19. sajandi lõpust. Esimene pesitsemine tehti kindlaks 1896. aastal Saaremaal. 20. sajandi esimesel kümnendil leidus teda vaid läänesaartel ja mandri läänerannikul. ^[3] 1910–1920 asustas põldtsiitsitaja Harjumaa, ja tema levikupilt laienes iseäranis 1930.–1950. aastatel. ^[4] Viimastel aastakümnetel on liigi arvukus tunduvalt vähenenud. 1990. aastate algul hinnati liigi pesitsusaegset arvukust 5000 – 10 000 paarile ^[3]. Praegune arvukuse hinnang on 200–300 paari.^[5]

Põldtsiitsitaja saabub meile aprilli lõpul – mai algul, lahkub augustis-septembris. Rändab üksikult või väikeste salkadena.

Põldtsiitsitaja on Eestis II kaitsekategooria liik.