Põltsamaa Muusikakool
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Põltsamaa Muusikakool (1. septembrist 2025 Põltsamaa Muusika- ja Kunstikool) on muusikalist haridust pakkuv huvikool Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas. Kool alustas tegevust 1959. aasta sügisel ja asub Põltsamaal aadressil Lille tänav 2/4.[1] Kool kuulub munitsipaalomandisse ja seda juhib 2022. aastast Tuuli Jukk.
Remove ads
Ajalugu
1959. aasta kevadel taotles EKP Põltsamaa Rajoonikomitee Eesti NSV Ministrite Nõukogult luba avada Põltsamaal lastemuusikakool. Ministrite Nõukogu vastas taotlusele positiivselt ja kool alustas tegevust 1959. aasta sügisel. 25. augustil 1959 ilmus Põltsamaa rajoonilehes Kiir lapsevanematele suunatud üleskutse, kus paluti esitada sisseastumisavaldused sama aasta 2. septembriks.[2]
Esimene kooliaasta
Esimestele sisseastumiskatsetele registreerus üle 80 õpilase, kellest katsetele ilmus 77. Toonase õppeplaani alusel võeti muusikakooli õppima 50 last. ENSV Kultuuriministeeriumi loal lubati esimesel aastal katsetele erandkorras ka 17–18-aastaseid õpilasi.[3] Lisaks 37-le Põltsamaa linna lapsele võeti esimesel aastal kooli vastu õpilasi Imaverest, Nõmaverest, Päinurmest, Adaverest ja mujalt.[4]
Katsete tulemusena alustas esimesel aastal klaveri erialal 24 õpilast, akordioni erialal 18, viiuli erialal kolm ja puhkpillide erialal viis õpilast.[3] Esimesed pillid laenati kultuurikeskuselt ja keskkoolilt.[5] Kooli käsutuses oli esimesel aastal neli klaverit (kolm Estoniat ja üks Smolenskoje), kuus akordionit, puhk- ja keelpillid, magnetofon, raadio, noodikirjandus jms.[6]
Muusikakool sai enda käsutusse kunagise Leihbergi kaubamaja teisel korrusel asuvad viis ruumi, kuhu pääses esialgu hoovi kaudu.[4] Kooli avaaktus toimus 15. septembril 1959 vanas Põltsamaa kultuurimajas, kus tänapäeval tegutseb Põltsamaa raamatukogu.[7] Aktusel tutvustati muusikakooli tööplaani ning pärast seda toimus lastevanemate koosolek. Õppetöö algas 16. septembril. Muusikakooli õppemaks oli 480 rubla aastas ning selle pidi viima Põltsamaa Keskkooli kantseleisse aadressil Veski tn 7.[3] Peale kooli ruumide toimus algul õppetöö kultuurimajas, tuletõrjemajas, elektrijaamas ning õpetajate kodudes.[8]
Kooli asutamise eestvedaja ja esimene direktor (1959–1971) oli Voldemar Lemmik. Tema eestvõttel taastati 1948. aastal Põltsamaal puhkpilliorkester. Ta asutas 1955. aastal Põltsamaal Eesti esimese naispuhkpilliorkestri ja juhatas seda kuni 1965. aastani.
Kooli esimesed õpetajad olid E. Arike (klaver, solfedžo, muusikaajalugu), L. Luige (eri- ja üldklaver, koorilaul), Meido Madi (akordion) ja K. Allik (keelpillid).[4]
Varasemad õppeaastad
Põltsamaa Muusikakool osales 1960. aasta kevadel Tallinnas toimunud vabariiklikul lastemuusikakoolide ülevaatusel. Kooli esindasid seal trompeti õpilane Maie Kampus, klarneti õpilane Hannes Altrov ning akordioni õpilane Koit Timpmann.[6] Altrov sai hindeks "väga hea", Kampus "hea" ja Timpmanni esinemine märgiti ära.[9]
1960. aasta mai alguses toimus Põltsamaa kultuurikeskuses esimene muusikakooli aruandluskontsert. Seal anti välja esimesed 14 kiituskirja väga hea muusikalise õppeedukuse eest. Kiituse pälvinud õpilaste seas olid näiteks Hannes Altrov, Mart Kuurme, Helin Maidre, Toomas Kutsar, Maie Laurits, Mari Lemmik, Koit Timpmann, Maie Kampus, Jaan Kuurme.[4]
1961. aastal esinesid Põltsamaa Muusikakooli õpilased esimest korda raadios.[9]
Kooli algusaegadel määras kooli vastuvõetavate õpilaste arvu Kultuuriministeerium. Esialgu võis kool võtta igal aastal vastu kuni 25 õpilast. 1960. aastate teisel poolel suurendati seda piirarvu 37-ni.[10]
1962. aastal oli koolil seitse klassiruumi. Õpilasi oli ligemale sada, õppejõude üheksa. Koolile oli muretsetud viiulid ja klaverid, puhkpilliõpilaste hea esinemise eest saadi Kultuuriministeeriumilt komplekt Tšehhoslovakkia puhkpille.[5] 1962. aastal lõpetas esimesena kooli klarneti eriala õpilane, hilisem Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja puhkpilliosakonna juhataja Hannes Altrov (õpetaja Voldemar Lemmik).[11]
1969. aastal oli Põltsamaa Muusikakoolis 129 õpilast, keda juhendas 13 õpetajat. Selleks aastaks oli kooli lõpetanud umbes 50 õpilast. Kui varasemaid aastaid iseloomustas see, et õpetajad vahetusid üsna tihti, siis kooli kümnendaks aastapäevaks oli tekkinud enam-vähem püsiv õpetajaskond.[5]
Kooli kümnendaks aastapäevaks toodi 1969. aasta detsembris lavale Grigori Isaakovitš Kompaneetsi lasteooper "Hunt ja seitse kitsetalle". Soliste toetasid orkester ja koor, mis koosnesid kooli õpetajatest, õpilastest ja lastevanematest.[12] Ooperi lavastas Ferdinand Veike.[10]
Hilisemad õppeaastad
Pärast seda, kui Voldemar Lemmik läks 1971. aasta lõpus pensionile, sai Põltsamaa Muusikakooli direktoriks akordioni eriala õpetaja Aleksander Kossatkin.[13]
1976. aasta septembris alustas koolis õpinguid 130 õpilast. Selleks ajaks oli kooli lõpetanud 128 noorukit. Mitu lõpetajat jätkas õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis, Konservatooriumis ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikaerialal.[14]
Kool tähistas 20. sünnipäeva 1979. aasta 22. detsembril Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud kontserdiga. Selleks ajaks oli Leihbergi majas kooli käsutuses 12 ruumi. Koolis õppis 115 õpilast ja töötas 15 õpetajat. Kevadel anti välja 171. lõputunnistus.[8]
1984. aastal sai muusikakooli direktoriks kooli vilistlane Anne Kaus. Kaus oli üks esimestest, kes võeti 1959. aastal muusikakooli õppima. Ta oli 1966. aastast koolis akordioniõpetaja.[15] Anne Kaus oli direktor üle 30 aasta. Kooli juhtimise kõrval oli tema suurim teene pillimängijate suvekoolide traditsiooni algatamine Põltsamaal.
Kui 1962. aastal lõpetas muusikakooli vaid üks lõpetaja, siis suurim lend oli 2005. aastal, mil kooli lõpetas 27 õpilast.[16]
2017. aastal läks Anne Kaus pensionile ja muusikakooli direktoriks valiti 2015.–2016. aastal Viljandi Muusikakooli õppealajuhatajana töötanud endine tippkergejõustiklane Hannes Männik.[17] Männik asus ette valmistama muusikakooli kolimist Leihbergi majast Põltsamaa hariduslinnakusse. Kolimine leidis aset 2022. aasta alguses.[18]
Hannes Männik lahkus koolijuhi kohalt omal soovil 2022. aastal. Tema asemele valiti uueks direktoriks Põltsamaa Muusikakooli vilistlane ja seal 1999. aastast õpetajana töötanud Tuuli Jukk.[19]
2024. aastaks, esimese 65 tegutsemisaasta jooksul anti muusikakoolis üle 800 lõputunnistuse ning viie erineva direktori ametiajal on seal töötanud üle 100 õpetaja.[20]
Huvikoolide ümberkorraldamise käigus võttis Põltsamaa Vallavolikogu 2025. aasta veebruaris vastu otsuse ühendada kohalik muusikakool ja kunstikool ning see kannab 1. septembrist 2025 nime Põltsamaa Muusika- ja Kunstikool.[21]
Remove ads
Tuntumad vilistlased
Kooli on lõpetanud teiste hulgas Eesti NSV teeneline kunstnik ja Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler Hannes Altrov, Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskoori koormeister Ene Ahven, varajase muusika ansambli Hortus Musicus liige Tõnis Kuurme, Vanemuise orkestrandid Elle Fuchs ja Milvi Erm, ERSO viiuldaja Urve Purga, Eesti Raadio Kontsertorkestri liige Anu Kadastik, H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli õppejõud Andres Leivategija.[22] Lisaks on kooli lõpetanud löökpillimängija Heigo Rosin, Jõgeva Muusikakooli juht Merike Katt.
Remove ads
Direktorid
- Voldemar Lemmik (1959–1971)
- Aleksander Kossatkin (1971–1984)
- Anne Kaus (1984–2017)
- Hannes Männik (2017–2022)
- Tuuli Jukk (alates 2022)
Suvekoolid
1994. aasta 6.–12. juulini toimus Põltsamaa Muusikakooli eestvedamisel esimene noorte puhkpillimängijate suvekool. Idee algatas toonane Norra Ski Muusikakooli rektor, hilisem Põltsamaa teenetemärgi kavaler Åge Korneliussen. Suvekooli toetas Riigi Kooliamet, Põltsamaa Linnavalitsus ja muusikakool, G . Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ja Haridustöötajate Koolituskeskus. Korneliussen tõi kaasa Norra suvekooli õppeplaani, mis kohandati meie oludele, ning valis välja erialaõpetajad. Õpetajad olid G . Otsa nim Tallinna Muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia õppejõud ning mitu tunnustatud orkestranti. Ühtekokku osales esimeses suvekoolis 61 puhkpillimängijat. Lisaks Põltsamaa Muusikakooli lastele ja noortele lõid koolis kaasa õpilased Pärnu 4. Keskkoolist, Pärnu Sütevaka Gümnaasiumist ja Põlva Keskkoolist.[23]
Aasta hiljem hakkas Põltsamaa Muusikakool korraldama üleriigilisi keelpillimängijate suvekoole ja 2000. aastatel kitarrimängu suvekoole.
Remove ads
Kooli traditsioon
Põltsamaa Muusikakool on kujundanud traditsiooni, et kooli lõpetajad pesevad igal kevadel Põltsamaa linnapargis asuva helilooja, kirjamehe ja ajakirjaniku Karl August Hermanni mälestusmärgi pead. Samas toimuvad ka Hermanni laulude ühislaulmised.[7]
Tunnustus
- 2009 – Jõgevamaa kultuuripärl[24]
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads