Põltsamaa kalmistu
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Põltsamaa kalmistu on kalmistu Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Põltsamaa linnas Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas.
Foto: Raivo Suni, 29.09.2013
Foto: Raivo Suni, 12.10.2013
Foto: Väino Valdmann, 29.09.2012
Põltsamaa vanale kalmistule lõpetati matmine 1773. aastal. Uue-Põltsamaa mõisa tollased omanikud Lilienfeldid andsid Uue-Põltsamaa mõisast maad kihelkonna uue kalmistu jaoks, kuhu edaspidi maeti enamik kihelkonna surnuid.
Põltsamaa kalmistu on praegu kasutusel ning on üldiselt hästi hooldatud.
Lähestikku asuvad Põltsamaa kalmistu ja Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu moodustavad alates 1997. aastast ühise kultuurimälestise – Põltsamaa kalmistu.[1] Nende vahele jääb eraldi kultuurimälestisena Põltsamaa II maailmasõja matmispaik, kuid nendel mälestistel on ühine kaitsevöönd.
Remove ads
Kalmistu maa-ala laiendused
Kalmistut on laiendatud korduvalt:
- 1887 – keskmine kalmistuosa teisel pool (kagu pool) Jõgeva maanteed (keskmise kalmistuosa A-osa I jagu). Pindala: 2 Riia vakamaad (0,74 ha)
- 1896 – keskmise kalmistuosa A-osa II jagu. Pindala: 2 Riia vakamaad (0,74 ha)
- 1902 – keskmise kalmistuosa B-osa. Pindala: 2 Riia vakamaad (0,74 ha)
- 1910 – keskmise kalmistuosa C-osa. Pindala: 2 Riia vakamaad (0,74 ha)
- 1916 – keskmise kalmistuosa D-osa. Pindala: 2 Riia vakamaad (0,74 ha)
- 1918 – keskmise kalmistuosa E-osa. Pindala: 2 Riia vakamaad (0,74 ha)
- 1925 – uus kalmistuosa, nn Elupuuaed
- 1938 – uus kalmistuosa, Elupuuaiast ida pool
- 1953 – uus kalmistuosa eelmisest põhja pool, Lustivere tee ääres (teest kagu pool)
- 1991 – uus kalmistuosa teisel pool (loode pool) Lustivere teed
Remove ads
Ehitised kalmistul
Kalmistu vanas osas paikneb matusekabel, mis on ehitatud 1872. aastal. Kalmistu vana ja uue osa vahelt kulgevale praegusele Jõgeva maanteele paigaldati 1899. aastal kivisillutis. 1911. aastal paigaldati väravatele sepisrauast lehed, mis on kasutusel tänini.
Kalmistule maetuid
- 1895 – Paul Maurach (1862–1895), kirikuõpetaja
- 1900 – Carl Maurach (1824–1900), kirikuõpetaja
- 1923 – Johannes Rennit (1862–1923), kirikuõpetaja
- 1935 – August Schulzenberg (1891–1935), koolijuhataja ja majandustegelane
- 1938 – Kaarel Aret (1892–1938), kaitseliitlane, kooliõpetaja ja koduloolane
- 1940 – Hendrik Lettens VR II/3 (1888–1940), Vabadussõja veteran ja põllupidaja
- 1944 – Martin Terras (1875–1944), sõjaväelane ja omavalitsustegelane
- 1951 – Mihkel Melesk (1864–1951), õpetaja ja koolijuht
- 1965 – Jaan Roos (1888–1965), kooliõpetaja ja kirjandusloolane
- 1972 - Kristjan Saar (1894-1972), sõjaväelane, KL Harju maleva pealik.
- 1990 – Kalju Teras (1922–1990), koolijuhataja
- 1992 - Harry Raaga (1925-1992, arst ja soomepoiss.
- 1994 – Helle Kull (1927–1994), koduloolane
- 2001 - Heino Joost (1933-2001), koduloolane
- 2005 – Herbert Kuurme (1911–2005), kirikuõpetaja ja koduloolane
- 2011 - Ants Paju (1944-2011), ajakirjanik, poliitik, omavalitsustegelane ja sportlane
- 2011 - Hellat Rumvolt (1935-2011), liiklusasjatundja ning sportlane.
- 2012 - Heli Martin (1926-2012), koorijuht ja pedagoog
- 2017 - Tõnis Laisaar (1942-2017), mälumängur
- 2020 –Toomas Frey (1937–2020), ökoloog
Vaata ka
Viited
Käsikirjad
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads