Pahangi osariik
Malaisia osariik From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Pahang (pahangi hulu malai keeles Paha, pahangi hilir malai keeles Pahaeng, ulu tembeling malai keeles Pahaq), ametlikult Pahang Darul Makmur koos araabia aunimetusega Darul Makmur (jawi keeles دار المعمور, 'rahulikkuse kodu') on Malaisia sultanaat ja osariik. See on pindalalt riigi kolmas ja Lääne-Malaisia suurim ning rahvaarvult üheksas osariik.[1]
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2024) |
Osariik hõlmab Pahangi jõe valgla ja idaranniku lõigu kuni Endauni lõunas. Pahang piirneb põhjas Kelantani ja Terengganu, läänes Peraki, Selangori ja Negeri Sembilani ning lõunas Johori osariigiga, idas Lõuna-Hiina merega. Pahangi eraldab lääneranniku osariikidest Titiwangsa mäestik, mis moodustab poolsaare ida- ja lääneranniku vahel põhjast lõunasse loodusliku piiri, ning idapoolsest Terengganust Pantai Timuri ahelik. Osariigi kõrgeim tipp on Tahani mägi, mis asub samanimelises Tahani ahelikus ja ulatub 2187 meetrini. Kuigi kaks kolmandikku osariigist on kaetud tiheda vihmametsaga, on selle keskosas ulatuslikud tasandikud arvukate jõgedega. Rannikul asub 32 km2 suurune alluviaaltasandik, mis hõlmab Kuantani, Pahangi, Rompini, Endau ja Mersingi jõe deltasid ja estuaaride tasandikke.[2]
Osariigis on 11 ringkonda (daerah): Pekan, Rompin, Maran, Temerloh, Jerantut, Bentong, Raub, Lipis, Cameron Highlands ja Bera. Suurim ringkond on Jerantut, mis on peamine värav Taman Negara rahvusparki. Pahangi pealinn ja suurim linn Kuantan on rahvaarvu järgi Malaisia kaheksas linnastu. Kuninglik pealinn ja Pahangi sultani ametlik asukoht on Pekan. Pekan (otsetõlkes 'linn') oli ka osariigi vana pealinn, mis on ajalooliselt tuntud Inderapura nime all.[3] Teised suuremad linnad on Temerloh, Raub, Bentong, Jerantut, Kuala Lipis ja mäekuurordid Genting Highlands, Bukit Tinggi ja Cameron Highlands.
Osariigi riigipea on Pahangi sultan, valitsusjuht on tuntud kui Menteri Besar. Valitsemissüsteem on loodud Westminsteri parlamentaarse süsteemi järgi.
Osariigis elas 2015. aastal 1,62 miljonit inimest.[4] Riigiusk on islam, kuid ka teised usundid on lubatud.
Arheoloogilised tõendid näitavad, et inimesed on asustanud praeguse Pahangi ala juba paleoliitikumis. Algsed asulad arenesid 3. sajandiks järk-järgult iidseks merekaubandusriigiks.[5] 5. sajandil saatis Vana Pahangi kuningriik saadikud Liu Songi õukonda Hiinas. Langkasuka, Srivijaya ja Ligori ajal oli Pahang üks äärealasid. 15. sajandil sai Pahangi sultanaadist autonoomne kuningriik Melaka sultanaadi koosseisus. Pahang sõlmis dünastilise liidu Johori sultanaadiga 17. sajandi alguses ja kujunes välja autonoomse kuningriigina 18. sajandi lõpus. Pärast verise Pahangi kodusõja lõppu 1863. aastal taastati osariik lõpuks sultanaadina 1881. aastal Bendahara dünastia Tun Ahmadi juhtimisel. 1895. aastal sai Pahang koos Peraki, Selangori ja Negeri Sembilaniga Briti protektoraadiks. Teise maailmasõja ajal, aastatel 1941–1945, okupeeris Jaapani impeerium Pahangi ja teised Briti Malaia osariigid. Pärast sõda sai Pahang Malaia Liidu osaks, seejärel liideti see Malaia Föderatsiooniga, mis saavutas brittidest täieliku iseseisvuse 1957. aastal ning moodustas 1963. aastal Malaisia riigi.
Tänapäeval on Pahang on majanduslikult oluline osariik, mille peamised tegevusalad on teenindus-, tootmis- ja põllumajandussektoris. Idaranniku majanduspiirkonna osana on see tootmissektori jaoks võtmepiirkond, kus kohalik logistika tugivõrgustik on Malaka poolsaare idaranniku piirkonna keskus.[6] Aastate jooksul on osariik meelitanud maavarade sektorisse palju nii kohalikke kui ka välismaiseid investeeringuid. Olulisteks ekspordiartikliteks on rauamaak, kuld, tina ja boksiit. Malaisia olulised nafta- ja maagaasiväljad asuvad Lõuna-Hiina meres. Varem on toonud palju rikkust ka puidutööstus. Suuremahulised arendusprojektid on viinud sadade ruutkilomeetrite suuruste maa-alade raadamiseni õlipalmi- ja kautšukiistanduste jaoks ning sadade tuhandete inimeste ümberasustamiseni uutesse asulatesse föderaalasutuste ja -institutsioonide nagu FELDA, FELCRA ja RISDA abil.
Remove ads
Etümoloogia
Khmeerikeelne sõna pāhang[7] (ប៉ាហាំង) tähendab tina ja on foneetiliselt identne jawi kirjas kirjutatud sõnaga ڤهڠ (Jawi kirjapilt, sõna-sõnalt "phŋ", erineb tänapäevastest Dewan Bahasa dan Pustaka reeglitest, kuigi selle hääldus on kahtlemata /paahaŋ/; pikka ā-häälikut pole vanas jawi kirjas selgesõnaliselt rõhutatud ega märgitud nagu ka sõna ڤد puhul). Kuna Sungai Lembingi tinakaevandused olid tuntud juba iidsetest aegadest ja Malai poolsaar kuulus khmeeri tsivilisatsiooni mõjusfääri, püstitas William Linehan hüpoteesi[8], et osariik sai oma nime khmeerikeelse tina tähistava sõna järgi (ka tinarikas Peraki osariik on etümoloogiliselt tinaga seotud).
Seda leksikaalset lähtepunkti saab kasutada teiste tuletisterminite selgitamiseks, nagu Pahangi jõgi, Mahang kui koht (Jakunite antud nimi Pahangile), Mahang kui puu (Macaranga, sekundaarsetes metsades levinud puuliik, tõenäoliselt saanud nime sama foneemi toponüümi järgi).[3] Sungai Bebari protomalailased, kes suhtlesid tritomalailastega, omandasid selle termini tõenäoliselt oma linnastunud kaaslastelt. Teooriad, et osariik sai nime jõe või puu järgi, ei ole rahuldavad, kuna need ei selgita, kuidas jõgi või puu oma nime sai.
Pahangi nimest on palju eri variante väljaspool malai alasid. Näiteks Songi dünastia kirjanik Zhao Rukuo (趙汝适) kirjutas Zhufanzhis (諸蕃志) (umbes 1225), et Phong-hong (蓬豐 latiniseerituna Lõuna-Mini dialekti järgi, kuna Zhao oli pärit Quanzhoust) oli Srivijayaya vasallriik. Üleminek Inderapuralt Pahangile umbkaudu Songi dünastia perioodil viitab nõrgenenud Khmeeri mõjule, mis asendus Srivijaya ja Majapahiti mõjuga.
Yuani dünastia ajal oli Pahang tuntud kui Phenn-Khenn (彭坑) Daoyi Zhilues (島夷志略) (umbes 1349) ja Ming Shilus (明實錄) (umbes 1378) translitereeriti see kui Pen-Heng (湓亨). Qingi perioodil koostatud Haiguo Wenjianlus (海國聞見錄) (umbes 1730) translitereeriti Pahang kui 邦項 (Pang-hang).
Araablased ja eurooplased translitereerisid Pahangi erinevatesse vormidesse nagu Pam, Pan, Paam, Paon, Phaan, Phang, Paham, Pahan, Pahaun, Phaung, Phahangh.[3]
Remove ads
Ajalugu
Ajalooline kuuluvus
Vana Pahangi Kuningriik 5.–15. sajand
Pahangi Sultanaat 1470–1623
Vana Johori Sultanaat 1623–1770
Pahangi Kuningriik 1770–1881
Malaisia Ühendriigid 1895–1941
Jaapani Impeerium 1942–1945
Malaia Liit 1946–1948
Malaia Föderatsioon 1948–1963
Malaisia Föderatsioon 1963–tänapäevMuinasaeg
Ei ole täpselt teada, millal esimesed asukad Pahangile jõudsid, kuid arheoloogilised leiud viitavad, et inimesed on piirkonnas elanud juba varajase paleoliitikumi algusest saati. Seda tõendavad Gunung Senyumi mesoliitikumiaegsest kultuurikihist pärit paleoliitikumiaegsed leiud. 6000 aasta vanuseid paleoliitikumist pärit lihvimata tööriistu ning muid esemeid on leitud ka Sungai Lembingist ja Kuantanist.[1]
Hilise neoliitikumi leidude seas on rohkesti mitmesuguseid kivist valmistatud esemeid: lihvitud tööriistu, viskerõngaid, kõrvarõngaid ja käevõrusid ning viirutatud mustriga puukooretampe.[1] Pahangi mitmetest lubjakivikoobastest on leitud ka Hoabinhiani kultuuri jälgi.
Aastaks 400 e.m.a paiku tõi pronksivalu areng esile Đông Sơn kultuuri, mis on tuntud oma keerukate pronksist sõjatrummide poolest.
Varast rauaaega, mis algas Pahangil umbes meie ajaarvamise alguses, seostavad eelajaloolased Pahangi piirkonnas hilisneoliitikumi kultuuriga. Sellest ajast pärit säilmeid on leitud peamiselt jõgede äärest. Eriti on selliste leidude rohke Tembelingi org, mis oli kunagi peamine põhjapoolne side- ja kaubatee. Ajaloolased dateerivad Pahangi muinasaegsed kullakaevandused samuti varase rauaaja algusesse.
Hindu-Budistlik Ajastu ehk Vana Pahangi Kuningriik
Ajaloolased peavad Malaka poolsaarel asuvat Kra maakitsust malai tsivilisatsiooni hälliks.[9] Hiina allikad 2. sajandist kirjeldavad varajasi malai kuningriike Funani kuningriigi vasallriikidena.[10] Nendele omased asulad ja nende riikide võim ulatus Tembelingist põhjas kuni Merchongini lõunas, lisaks Jelai sisemaale Chini järve äärde ning kuni Rompini jõe ülemjooksuni.
Ühte sellist, 3. sajandil e.m.a õitsenud linnriiki nimetatakse Ptolemaiose teoses "Geographia" nimedega Koli või Kiu-Li. Selle keskuseks oli Langkasukast lõuna pool paiknev Pahangi jõe suue. Asula oli tähtsaks kaubandussadamaks, kus peatusid paljud välismaised laevad kauplemiseks ja varude täiendamiseks.[11] Nagu paljud teised Malaka poolsaare piirkonnad, oli Kiu-Li tol ajal seotud Funani kuningriigiga. Hiina tolleaegsete ajaloolaste ülestähendustes on mainitud, et India kuninga Murunda poolt Funani lähetatud saadikud purjetasid läbi Kiu-Li sadama (240–245 m.a.j). Murunda kinkis Funani kuningale Fan Changile neli hobust Yuezhi hõimu (Kušaani riik) tõufarmidest.[12]
5. sajandi keskpaigas kutsuti iidset Pahangi Lõuna-Hiinat valitsenud Liu Songi dünastia "Lauluraamatus" Pohuangi või Panhuangina. Pohuangi kuningas Sri Bhadravarman saatis aastatel 449–450 oma saadiku Liu Songi õukonda. Aastatel 456–457 saabus Hiina pealinna Jiankangi teinegi saadik.[13] Ajaloolased usuvad, et "Lauluraamatus" mainitud Pohuang sai Funani kuningriigi võimu taandumise järel 6. sajandil pooliseseisva linnriigina (müang) Langasuka-Kedahi piirkonna mandala-tüüpi mõjukeskuseks.
8. sajandi alguseks langes Langkasuka-Kedahi piirkond Srivijaya impeeriumi sõjalise ja poliitilise hegemoonia alla.[11]
11. sajandil täitis Srivijaya impeeriumi lagunemise järel tekkinud võimuvaakumi Nakhon Si Thammarati kuningriik, mida malai traditsioonis tuntakse Ligori kuningriigina. Sel perioodil kujunes Pahang (Mueng Pahang)[1] üheks kaheteistkümnest Ligori kuningriigi koosseisu kuuluvaks naksat-tüüpi[14] linnriigiks.[1]
14. sajandil alustas Pahang oma tähtsuse ja mõju kindlustamist Malaka poolsaare lõunaosas. Portugali ajaloolase Manuel Godinho de Erédia poolt Pamiks ristitud kuningriik oli Malaka poolsaare üks kahest malai rahva kuningriigist, mille õitseaeg oli enne Malaka sultanaadi loomist. Pahangi maharadža valitsemise alla kuulusid ka poolsaare lõunaosas asuvad riigid, nende seas ka Temesek, ning kogu lõunapoolsele piirkonnale viidati terminiga Ujong Tanah – maa ots.[1] "Majapahiti kroonika" kohaselt kasutas Jaava kuningas Hayam Vuruk (teoses ülistusnimega Nagarakretagama) Malaka poolsaare tähistamiseks nime Pahang, mis viitab selle kuningriigi tolleaegsele suurele mõjuvõimule ja tähtsusele.[1] Hiina ajalugu kirjeldav "Mingi dünastia ajalugu" kirjeldab mitut 14. ja 15. sajandil toimunud Pahangi saadikute lähetust Mingi õukonda. Näiteks saatis maharadža Tajau 1378. aastal, lisaks lähetatud saadikutele, andamiks kuldlehel oleva kirja koos Pahangist pärit kaupade ja kuue välismaalasest orjaga. Ka maharadža Pa-la-mi-so-la-ta-lo-si-ni (ladinapäraselt ümbertähitud kui Parameswara Teluk Chini) saatis 1411. aastal Mingi õukonda saadikuid koos erinevate andamitega.[1]
Pahangi Sultanaat
15. sajandil loodi vana Pahangi sultanaat, mille keskus asus tänapäeva Pekanis. Tegemist oli omaaegse ühe võimsaima Kagu-Aasia sultanaadiga. Oma mõju tipul hoidis sultanaat enda kontrolli all kogu Pahangi piirkonda, piirnedes põhjas Pattani ja lõunas Johori sultanaadiga. Läänesuunal allusid sultanaadile valdused tänapäeva Selangori ja Negeri Sembilani aladel.[1]
Sultanaat sai alguse Malaka sultanaadi vasallina. Selle esimene valitseja oli Malaka prints Muhammad Shah, kelle vanaisa oli Dewa Sura, viimane Malaka-perioodile eelnenud Pahangi kuningriigi valitseja.[1] Ajapikku kasvas Pahang Malaka sultanaadi võimu alt sõltumatuks ning kujunes lõpuks Malaka sultanaadi rivaaliks. 1511. aastal vallutasid portugallased Malaka sultanaadi ning 1528. aastal suri Malaka viimane sultan Mahmud Shah. Pahangi sultanaat ühendas jõud surnud Malaka sultani poja, Alauddin Riayat Shah II, kelle tugikeskuseks sai Johor. Koalitsiooni eesmärgiks sai portugallased Malaka poolsaarelt välja ajada.
Pahangi ja Johori ühendväed üritasid portugallasi Malaka poolsaarelt välja ajada kahel korral, 1547. ja 1551. aastal. Lahingud toimusid Portugali Malakas. Mõlemad katsed ebaõnnestusid ning väed olid sunnitud mõlemal korral taganema, kuna Portugali laevastik ja relvad olid lihtsalt paremad.[15]
Sultan Abdul Kadiri ajal valitsesid Pahangi sultanaadi ja portugallaste vahel sõbralikud suhted ning Pahangis kestis lühikest aega rahu. Kuid sellele olukorrale tegi lõpu tema järeltulija sultan Ahmad II. Järgmine valitseja, sultan Abdul Ghafur, ründas portugallasi ning üritas takistada hollandlaste saabumist ning kohalolekut Malaka väinas. Hoolimata ebasõbralikest suhetest hollandlaste ja Pahangi sultani vahel, suutsid nad siiski ka koostööd teha. Pärast 1607. aasta hollandi admiral Matelief de Jonge’i visiiti sooritati ebaõnnestunud rünnak portugallastest Malaka poolsaarelt välja ajamiseks.[15]
Sultan Abdul Ghafur üritas hollandlaste täiendavaks abistamiseks luua uuesti Johori ja Pahangi sultanaatide liidu. Kuid Pahangi sultan Abdul Ghafuri ja Johori sultan Alauddin Riayat Shah III vahel puhkenud tüli päädis sellega, et Johor kuulutas 1612. aastal Pahangile sõja. 1613. aastal õnnestus Pahangil tänu Brunei sultan Abdul Jalilul Akbari abiga Johori sultanaat lõpuks alistada.[15]
1614. aastal tõusis troonile tõusis troonile sultan Abdul Ghafuri poeg Alauddin Riayat Shah. 1615. aastal tungisid Pahangi sultanaati Acehi sultanaadi väed sultan Iskandar Muda juhtimisel. Endine Pahangi sultan Alauddin Riayat Shah oli sunnitud sisemaale taanduma. Hoolimata eksiilis viibimisest, jätkas ta valitsemist, kuigi märkimisväärselt piiratud võimuga. Tema väga lühike valitsemisaeg paguluses lõppes ametlikult pärast kauge sugulase Raja Bujangi saamist Pagangi sultanaadi troonile 1615. aastal. Võimupööre sai teoks tänu Johori sultanaadi ja portugallaste vahelisele rahupaktile.[15]
Ootamatult esile kerkinud kauge sugulane Raja Bujang (valitsejanimega Abdul Jalil Shah), kukutati Acehi sultani järjekordse sissetungi käigus 1617. aastal. Ometi õnnistati ta 1623. aastal pärast oma onu, Johori sultani Abdullah Ma'ayat Shahi surma taas troonile.[15]
Raja Bujangi saamine nii Pahangi kui ka Johori sultanaadi sultaniks viis kahe rivaalitsenud riigi valitsemise ühe krooni alla. Johori impeerium oli ametlikult sündinud.[15]
Tänapäevane ajalugu
Tänapäevane Pahangi kuningriik kujunes välja pärast Johori impeeriumi järkjärgulist langemist ning võimu konsolideerimist Bendahara perekonna kätte. Ainuvõim kehtestati 18. sajandi lõpuks, kui Tun Abdul Maijd kuulutas end raja bendahara'ks (malaikeelne monarhi tähistav tiitel).[1] Pahang ja teda ümbritsevad piirkonnad kuulutati tiitliga päritavateks aladeks, ning need allusid otseselt raja bendahara'le. Johori sultanaadi nõrgenemine ning pidevad vaidlused troonipärijate osas võimaldasid Bendaharade suguvõsal allutada enda kontrolli alla Pahangi, Temenggongil Johori, Singapuri ja Riaus asuval Yamtuan Muda.[15]
1853. aastal murdis neljas raja bendahara Tun Ali Johori sultanile lubatud truudust ning kuulutas end Pahangi sõltumatuks valitsejaks.[1][15] Peamiseks eesmärgiks oli tal enda valitsemisajal hoida riigi rahu ja stabiilsust. Pärast Tun Ali surma 1857. aastal vaidlustas tema noorem poeg Wan Ahmad poolvenna ainupärimisõiguse. See paiskas aga riigi verisesse kodusõtta. Terengganuy sultanaadi ning siiamlaste toetusel saavutas Wan Ahmad võidu, võttis kontrolli olulisemate linnade üle ning saatis oma venna 1863. aastal pagendusse. Wan Ahmadist sai viimane raja bendahara tiitli kandja ja 1881. aastal kuulutasid temale alluvad pealikud ta Pahangi sultaniks.[15]
Pahangi sisetülide ja pideva ebastabiilse võimu tõttu survestasid britid sultan Ahmadi nõustuma Briti nõuniku kohalolekuga. 1887. aastal, pärast pikki nõustamisi, suutsid Johori sultan Abu Bakar ja Pahangi kaevandusettevõtja William Fraser veenda sultan Ahmadi kutsuma Briti esindajaks Hugh Cliffordi. Oktoobris 1888 kinnitas sultan Ahmed vastumeelselt John Pickersgill Rodgersi Pahangi esimeseks Briti residendiks. Pärast seda vahejuhtumit sai sultan Ahmadist valitseja nõukogus, kes pidi järgima valitsemisel Briti esimese residendi ja nõuniku juhiseid. Ainsateks ainuotsustusõiguse säilitanud valdkondadeks jäid islami ning malai tavasid puudutavad küsimused. Residedi ülesandeks sai Euroopa ametnike abiga sultani nimel maksude kogumine. Kehtestatud oli Briti protektoraat.[15]
Aastatel 1890–1895 juhtisid Pahangi aadlik Dato' Bahaman, Semantani usujuht Orang Kaya Setia Perkasa Pahlawan, ja imaam Perang Rasu ülestõusu brittide üha suureneva mõju vastu. Sultan Ahmad küll jätkas brittidega koostööd, kuid oli avalik saladus, et ta suhtus vastupanuliikumisse mõistvalt. 1895. aastal surusid britid mässu maha ja paljud vastupanuliikujad alistusid.[15]
1895. aastal kirjutas sultan Ahmad alla föderatsioonilepingule, mis muutis Pahangi koos Peraki, Selangori ja Negeri Sembilaniga Briti impeeriumi kaitse all olevaks Malai liitriigiks. Sõlmitud rahulepe vähendas märgatavalt sultani senist võimu ja autoriteeti. 1909. aastal loodud föderaalnõukogu muutis balansi täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel üha nominaalsemaks.[15]
Remove ads
Geograafia
Pahangi pindala on 35965 km2, olles Sabahi ja Sarawaki järel Malaisia suuruselt kolmas ja Malaka poolsaare suurim osariik. Geograafiliselt mitmekesine Pahang hõlmab ulatuslikku Pahangi jõe valglat, mis on piiratud läänest Titiwangsa aheliku ja põhjast mägismaaga. Kuigi ligikaudu kaks kolmandikku osariigist on tihe džungel,[16] läbib selle keskosas asuvaid tasandikke arvukalt jõgesid, mis ühinevad, moodustavad Pahangi jõe, jõgikonna domineeriva osa. Pahang on jagatud kolmeks ökoregiooniks: mageveekogud, madalike ja mägismaa vihmametsad ning rannikualad.[2]
Pahangi jõgikond ühendab Malaisia kaks suurimat looduslikku mageveejärve Bera ja Chini. Bera järv kui rahvusvahelise tähtsusega märgala tunnistati 1994. aastal Malaisia esimeseks Ramsari konventsiooniga kaitstavaks alaks.[17]
Kõrgeim tipp, Tahani mägi, ulatub 2187 meetrini, mis on ühtlasi ka Lääne-Malaisia kõrgeim punkt. Kliima on piisavalt mõõdukas, et aasta läbi esineksid selged temperatuurikõikumised, ja suur osa mägismaast on kaetud troopiliste vihmametsadega. Pahangis asuvad kaks Malaisia rahvusparki, Taman Negara ja Endau-Rompin, mis paiknevad vastavalt osariigi põhja- ja lõunaosas. Need primaarsed vihmametsad on väga suured ja rikkaliku faunaga, sealhulgas leidub seal palju haruldasi või ohustatud liike, näiteks tapiirlased, hirviklased, tiigrid, elevandid ja leopardid. Sõnajalad on väga levinud peamiselt piirkonna suure õhuniiskuse ja udu tõttu. Nendel mägismaa aladel asuvad populaarsed mägikuurordid Cameron Highlands, Genting Highlands, Fraser's Hill ja Bukit Tinggi. Cameron Highlandsis on suuri teeistandusi ning sealt tarnitakse suures koguses kaunvilju ja köögivilju nii Malaisiasse kui ka Singapuri. Suurimad Felda palmiõliistandused Malaisias asuvad Jengka Kolmnurgas, mille keskmes on Bandar Tun Razak Marani piirkonnas.
Pahangi pikal rannikul on liivarannad nagu Cherating, Teluk Cempedak, Beserah, Batu Hitam ja Tanjung Sepat. Rannikutasandikul asub ka 32 km2 suurune alluviaaltasandik, mis hõlmab Kuantani, Pahangi, Rompini, Endau ja Mersingi jõgede deltasid ja suudmealasid.[2] Rannikul paiknevad olulised majanduskeskused, kus asuvad nii osariigi pealinn kui ka kuninglik pealinn Kuantan ja Pekan. Umbes 58 km kaugusel Pahangi rannikust asub Tiomani saar Lõuna-Hiina meres, mida on üks parimaid saarepuhkuse kohti maailmas.[18]
Pahangil on troopiline geograafia ekvatoriaalse kliimaga ja aastaringse õhuniiskusega vähemalt 75%. Aasta läbi on soe ja niiske, temperatuur on vahemikus 21 °C kuni 33 °C. Sademeid on keskmiselt 200 mm kuus, millest suur osa esineb kirdemussooni ajal. Kõige vähem on sademeid märtsis (keskmiselt 22,25 mm), kõige rohkem oktoobris ja novembris (keskmiselt 393 mm). Kõige kuumem kuu on mai, mil keskmine maksimaalne temperatuur on 33 °C, keskmine temperatuur 28 °C ja keskmine miinimumtemperatuur 24 °C. Kõrgmäestikualadel võib temperatuur kõikuda 23 °C päeval kuni 16 °C öösel.[19]
Pahangis esineb kaks mussoonhooaega: kirdemussoon ja edelamussoon. Kirdemussooni troopilised tormid jõuavad rannikule oktoobri lõpust märtsi alguseni, tuues Lõuna-Hiina merelt tugevaid vihmasadusid, võimsaid hoovusi ja ettearvamatuid torme. Märtsi alguses algav edelamussoon toob vähem sademeid ning pakub päikesepaistelist ja troopilist ilma oktoobri lõpuni.
- Pahangi maastikud
Tahani mägi on Lääne-Malaisia kõrgeim mägi
Pahangi jõgi
Taman Negara vaade
Vaade Lõuna-Hiina merele Tiomani saarelt
.jpg)
Bioloogiline mitmekesisus
Malaisia on üks kõige bioloogiliselt mitmekesisemaid riike maailmas.[20] Pahang on säilitanud kaitstud alade võrgustiku rikkaliku taimestiku, loomastiku ja loodusvaradega, vaatamata metsade raadamisele, kiirele industrialiseerimisele ja üha kasvavale rahvastikule. Pahangis on 74 metsakaitseala, sealhulgas 10 puutumatu džungliga kaitseala ja 13 erinevat puhkemetsa, looduskaitsealasid, rahvusparke ja avamere mereparke. Palju on näiteid riiklikult ja rahvusvaheliselt olulistest piirkondadest, sealhulgas Krau loodusreservaat, Bera järve Ramsari ala, Tiomani saare merepark ja Cameron Highlandsi looduskaitseala.[21]
Metsa kogupindala Pahangis on ligikaudu 2 367 000 ha (66% maismaa pindalast), millest 89% on kuivmets, 10% soometsad ja 1% mangroovid. Ligikaudu 56% kogu metsast asub Püsivates Metsamaades. See hõlmab peaaegu kõiki Malaisias leiduvaid metsatüüpe, kuigi mõned haruldased keskkonnad (nt nõmmemets või mets ultraaluselistel kividel) eksisteerivad ainult Pahangi killustatud piirkondades. Taman Negara ja Krau looduskaitsealal asuv kaitsealune mets hõlmab väikseid alasid väga madalal asuvate alluviaaltasandike aladel. Mujal on suurem osa Pahangi kuivmetsast järskudel nõlvadel, mistõttu on kasu nii valgala kaitsest kui ka nõlvade kaitsest.[21] Peaaegu kõik Lääne-Malaisias leitud linnu- ja imetajaliigid on esinenud ka Pahangis, peale mõne üksiku, kes paiknevad riigi põhjaosas või läänerannikul. Pahangis on suur hulk mägiseid liike, seal asuvad Taman Negara tipud, Benomi mägi ja Titiwangsa aheliku tipud, kus igas mägipiirkonnas on erinevad endeemilised liigid. Suured metsamassiivid läänes ja kirdes toetavad riiklikult olulisi suurte imetajate ja muu loomastiku populatsioone ning moodustavad koos Taman Negaraga ühtse ökosüsteemi.[22]
Pahangi jõgi on poolsaare pikim jõgi ja see hõlmab ülemjooksust suudmeni peaaegu kõiki looduslikke jõetüüpe. Need ulatuvad mägistest ojadest, saraca ojadest ja nerami jõgedest kuni rasau ja nipahi loodeteni. Valglad katavad 81% osariigi pindalast, millest üle poole on metsaga kaetud.[23] Pahangi tohutu jõgede võrgustik kujutab osariigi majanduse jaoks olulist mageveevaru, mis aitab kaasa piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele ja on ühendatud mitmete looduslike mageveejärvedega, sealhulgas Bera ja Chini järvedega. Kuivade kaksiktiibviljaliste metsade kogumitest ümbritsetud järvekeskkond ulatab oma kombitsad soosaarteni. Loomastiku ja taimestiku poolest rikkad järved pakuvad ökosüsteemi, mis toetavad ka märgaladel elavate põlisrahvaste orang asalite toimetulekut.
Enamik rannajoonest on liivane, kohati esineb kiviseid neemi. Mangroovid ja nipah' sood piirduvad suudmealadega ega esine rannikul. Need estuaarid võivad olla kaluritele hooajaliselt olulised, kui karm ilm takistab merel kalapüüki. Rannikuvetes on mõned kõvade ja pehmete korallidega alad, mis on koos ranniku elementidega kaardistatud. Idarannikul on palju saari, millest suurimad on Tiomani ja Seri Buati saared. Lisaks saarte loomastiku ja taimestiku populatsioonidele, mis erinevad kohati geneetiliselt sama liigi mandrivormidest, on need saared väärtuslikud riffide ja muude mere bioloogilist mitmekesisust toetavate põhjaelementide jaoks. Rifid on eriti tundlikud maismaategevustest tulenevate setete suhtes. Need omadused on seotud merekalanduse säilitamisega, mis on oluline rannikumajanduse sektor. Tiomani, Chebehi, Tulai, Sembilangi ja Seri Buati saared moodustavad Tiomani saarestiku Lääne-Malaisia mereparkide süsteemi.[24]
Remove ads
Poliitika ja valitsus
Pahangi tänapäevane põhiseadus "Undang-Undang Tubuh Kerajaan Pahang" valmis 1. veebruaril 1948 ja võeti ametlikult vastu 25. veebruaril 1959. Põhiseaduse kohaselt on Pahang on konstitutsiooniline monarhia. Põhiseaduslik juht on sultan, keda nimetatakse "õigluse ja kõigi valitsusvõimude allikaks" osariigis. Sultan, kellele on omistatud osariigi monarhi võim, on ühtlasi usujuht ning kõikide tiitlite ja väärikuste, autasude ja autasude allikas.[25][26] Praegune sultan kuulub Bendahara dünastia meesliini, mis on Pahangi valitsenud alates 17. sajandist.[27] 15. jaanuaril 2019 kuulutati sultaniks valitsev monarh Abdullah, kes järgnes oma isale Ahmad Shahile, kelle troonist loobumine otsustati kuningliku nõukogu koosolekul 11. jaanuaril. 24. jaanuaril 2019 valiti Abdullah 16. Malaisia kuningaks (Yang di-Pertuan Agong), kes järgnes 6. jaanuaril troonist loobunud Muhammad V-le. Pahangi troonipärimisjärjekorra määrab üldiselt agnaatiline primogenituur. Ükski naine ei tohi saada valitsejaks, naissoost järeltulijad jäetakse troonipärimisest välja. Pahangi traditsioonilises poliitilises struktuuris on Orang Besar Berempati ("neli põhilist pealikku") ametikohad sultani järel kõige olulisemad ametikohad. Neli pärilikku territoriaalset magnaati on Orang Kaya Indera Pahlawan, Orang Kaya Indera Perba Jelai, Orang Kaya Indera Segara ja Orang Kaya Indera Shahbandar, hierarhias järgmised on Orang Besar Berlapan ("kaheksa pealikku") ja Orang Besar Enam Belas ('"kuusteist pealikku"), kes alluvad kõrgematele aadlikele.[28]
Remove ads
Majandus
Pahangi SKT sektorite kaupa (2016)
██ Teenused (49,0%)
██ Põllumajandus (23,4%)
██ Töötlev tööstus (22,1%)
██ Ehitus (3,7%)
██ Mäetööstus (1,6%)
██ Muu (0,2%)
Malaisia osariigina on Pahang suhteliselt avatud riigile orienteeritud turumajandus.[29] 1965. aastal asutatud Pahangi Osariigi Valitsuse Arenduskorporatsioon vastutab majandusliku ja sotsiaalse arengu juhtimise eest, meelitades ligi investeeringuid, edendades tööstuse, kinnisvara ja ettevõtluse arengut ning luues uusi kaubanduskeskuseid ja asulaid.[30] Ka föderaalvalitsust tunnustatakse viimaste aastate tugeva majanduskasvu edendamise eest arengualgatuste ja programmide kaudu, millest viimane on 2007. aastal käivitatud Idaranniku Majanduspiirkond (ECER). Pahangi SKT kasvas aastatel 1971–2000 keskmiselt 5,6% aastas, mistõttu peetakse seda arengumaaks.[31] 2015. aastal kasvas majandus 4,5%, mis on Malaisia 15 osariigi ja föderaalterritooriumi seas 10. kohal, kuid vähenes 2016. aastal 2%-le. SKT elaniku kohta oli 2016. aastal 7629,39 dollarit, töötuse määr püsis aastatel 2010–2016 alla 3%. Pahangi majandus oli 2016. aastal sisemajanduse koguprodukti (SKT) ostujõu pariteedi (PPP) järgi 12,414 miljardit dollarit, olles Malaisias suuruselt 8. See moodustab 4,5% riigi SKT-st ja tugineb peamiselt kolmele tegevusalale: teenused (49%), põllumajandus (23%) ja töötlev tööstus (22,1%).[1]
Nagu iidsetel aegadelgi, sõltus Pahangi majandus 19. sajandini suuresti kulla ekspordist. Kullakaevandusi võib leida Berast Jelai jõe vesikonnani.[32] Süstemaatiline kaevandamine algas 1889. aastal Briti protektoraadi ajal, mil rajati Raubi Austraalia kullakaevandus. Piirkonnas 1985. aastani toimunud ulatusliku maa-aluse kaevandamise jooksul toodeti Raubi kaevanduses ligi 28 kg kulda, mis moodustas 85% Lääne-Malaisia toodangust.[33] Teine oluline ekspordiartikkel oli tina, mida kaevandati samuti suures mahus. Tinamaagi tootmine oli koondunud peamiselt Sungai Lembingisse, kus selle hiilgeaegadel kaevati sügavama šahtiga kaevandused, mis olid ühed suurimad, pikimad ja sügavaimad maailmas.[34] Kaevandustööstuse kasv avaldas 19. sajandi lõpus märkimisväärset mõju Pahangi ühiskonnale ja majandusele. Tuhanded inimesed töötasid kaevandustes, millest said selle tulemusena osariigi olulised kaubanduskeskused.[35] Mäetööstus, kunagine oluline tööstusharu, moodustas 2016. aastal vaid 1,6% osariigi SKT-st.[1] Tänapäevane kaevandustööstus hõlmab ka muid mineraale, eriti rauamaaki ja boksiiti. Pahang moodustab enam kui 70% Malaisia hinnanguliselt 109,1 miljonist tonnist boksiidivarudest. Alumiiniumi tootmiseks kasutatava maagi kaevandamine hoogustus 2015. aastal, kui Indoneesia keelustas toorme eksportimise. Selle tulemusel ostis Hiina Malaisiast peaaegu 21 miljonit tonni boksiiti 955,3 miljoni USA dollari eest.[36] Rauamaaki toodetakse Pahangis peamiselt väikestes kaevandustes, mis on üle osariigi hajutatud. Madala kvaliteediga rauamaake kasutasid nafta- ja gaasisektorit varustanud torukattetööstus ning tsemenditehased, kõrgekvaliteedilisi rauamaake aga eksporditi.[37]
Teenindussektorit, mis moodustab 49% Pahangi SKTst, stimuleerivad valdavalt hulgi- ja jaekaubandus, toit ja joogid ning majutus, mille maht 2016. aastal oli 1,8 miljardit dollarit[38] See sektor seevastu on peamine turismitööstuse kasvu edasiviiv tegur. Pahang pakub oma rikkaliku bioloogilise mitmekesisusega ökoturismi mägikuurortidesse, randadesse ja rahvusparkidesse. 2014. aastal külastas osariiki 9,4 miljonit külastajat, 2016. aastal 12 miljonit. Põllumajandussektor on osariigi teine oluline majandussektor.[39] Ajalooliselt agraarmajandusega Pahangis domineeris põllumajanduses juurviljade, riisi, jamsi ja mugulate tootmine. Föderaalasutuste ja institutsioonide nagu FELDA, FELCRA ja RISDA ulatusliku toetusega laienes põllumajandussektor kiiresti, kaasates tooteid nagu kautšuk ja palmiõli, mis said põhilisteks tooraineteks.[40][41] Osariigis asub suurim FELDA asula nimega Jengka kolmnurk, mis asub Marani rajoonis Bandar Tun Razakis. Pahang oli ajalooliselt peamine metsandustoodete nagu sandlipuu, damar ja rotang eksportija.[35] Tänapäeval on metsandus endiselt peamine sektor, kus troopiline puit on oluline toode, kuna suured metsaalad on toetanud ulatuslikku puittoodete tootmist.[42] Intensiivsest raiest tingitud küpsete puude vähenemine on siiski kaasa toonud tootmise aeglustumise ja säästvama metsanduse praktika.[43] Kalandus- ja vesiviljelustooted on samuti oluline sissetulekuallikas, eriti osariigi pikal rannajoonel ja suurel jõgede võrgustikul elavate kogukondade jaoks. Tänapäeval on põllumajandus osariigi majanduse suuruselt teine komponent, mis moodustab 23% SKT-st. Selle osakaal on ligikaudu 12,3% Malaisia SKT-st, mis on Sarawaki, Sabahi ja Johori järel suuruselt 4.[1] 2007. aastal käivitatud ECER-i arengukava kohaselt liiguvad osariigi põllumajandusettevõtted väärtusahelas kõrgemale läbi põllumajanduslike algatuste nagu Nucleus Cattle Breeding and Research Centre Muadzam Shahis, Rompin Integrated Pineapple Plantation, Kuantan-Maran Agrovalley lehtköögiviljade ja maisi jaoks ning Pekan-Rompin-Mersing Agrovalley arbuusi, köögiviljade, hibiskuse ja maisi jaoks.[42]
Pahangi majanduse suuruselt kolmas sektor on töötlev tööstus, mis moodustab 22,1% riigi majandusest.[1] Selle kasvu ajendiks on peamiselt paljud ressursipõhised tööstusharud, sealhulgas kummi, puidu, palmiõli, naftakeemia ja muude halaltoodete töötlemine. Kiiresti arenev Pahangi autotööstus on koondunud Pekan Automotive Parki; seal asuvad sellised autotootmisettevõtted nagu DefTech, Isuzu HICOM Malaysia, Mercedes-Benz ja Suzuki.[42] Laienemiskavaga soovitakse muuta piirkond riiklikuks ja regionaalseks autode kokkupanemise, autoosade ja -komponentide tootmise ning autotööstuse teadus- ja arendustegevuse keskuseks.[44] See on osa töötleva tööstuse algatustest ECER-i arengukavas, mille raames arendatakse ka teisi tööstusparke, sealhulgas Gebengi Integreeritud Naftakeemiakompleksi (GIPC), Malaisia-Hiina Kuantani Tööstusparki (MCKIP), Pahangi Tehnoloogiaparki (PTP), Kuantan Integrated Bio Parki (KIBP) ja Gambang Halal Park (GHP). Enamik neist tööstusparkidest asub ECER-i Erimajandustsoonis, mis ulatub põhjas asuvast Kertehist Terengganus kuni lõunas Pahangi Pekani piirkonnani. See majandustsoon pidi saama ECER-i kava põhjal peamiseks majanduskasvu mootoriks, meelitama 2020. aastaks ligi 23 miljardit dollarit välismaiseid otseinvesteeringuid ja looma 120 000 uut töökohta.[45]
Remove ads
Taristu
Pahangi nagu ka ülejäänud Lääne-Malaisia idaranniku infrastruktuur on läänerannikuga võrreldes endiselt vähemarenenud.[46] Arengulõhe vähendamiseks on föderaalvalitsus investeerinud palju nii suurtesse arendusprojektidesse kui ka olemasoleva taristu uuendamisse. Osariigi valitsusele antav arendustoetus oli 2017. aastal 24,82 miljoni dollarit[47] 2017. aasta föderaaleelarves eraldati Malaisia osariikidele avaliku taristu arendamiseks ligikaudu 958 miljonit dollarit.[48] Ligikaudu 46% Pahangi aastaeelarvest eraldatakse taristu arendamiseks. Pahang rahastas ka suurt osa oma taristuprojektidest erastamiskontseptsiooni raames 13 osariigi seadusjärgse asutuse kaudu.[49] Kümnenda Malaisia plaani (2011–2015) raames eraldati osariigi 351 infrastruktuuriprojekti jaoks 493 miljonit dollarit,[50] üheteistkümnenda Malaisia plaani (2016–2020) raames 547 miljonit dollarit, maapiirkondade taristule pöörati tähelepanu läbi vee- ja elektrivarustuse ning teedevõrgustiku arendamise.[51]
Remove ads
Demograafia
2020. aasta rahvaloenduse andmetel oli Pahangi rahvaarv 1684600, sealhulgas mitte-Malaisia kodanikud, mis teeb sellest Malaisia rahvaarvult 9. osariigi.[1] Pahangi elanikkond on jaotunud suurele alale, mille tulemusel on rahvastikutihedus (42 in/km2) veel madalam vaid Sarawakis.[1] Elanikkond on suhteliselt noor, 0–14-aastased moodustavad 29,4%, 15–64-aastased 65,4% ning 65-aastased ja vanemad 5,2% kogu elanikkonnast.[52] Pahangi meeste ja naiste arvu suhe on suurim Malaisias (1,13), mehi oli 844 200 ja naisi 747 100.[52] 2010. aasta seisuga oli Pahangi sündimuskordaja 17,3 1000 inimese kohta, suremuskordaja 5,1 1000 elaniku kohta ja imikusuremuskordaja 7,6 1000 elussünni kohta.[53][54]
Umbes 95% elanikkonnast on Malaisia kodanikud. Malaisia kodanikud jagunevad etniliste rühmade järgi, 75% neist kuuluvad bumiputera hulka. Suurim bumiputera rühm, mis moodustab 70% Pahangi elanikkonnast, on malailased, kes on põhiseaduses määratletud kui malai kombeid ja kultuuri praktiseerivad moslemid. Nad on poliitiliselt domineerival kohal. Bumiputera staatus omistatakse ka teatud mittemalai põlisrahvastele, kes moodustavad 5% elanikkonnast, eriti aborigeenidele, orang aslidele. Muude mittemalai põlisrahvaste hulka kuuluvad ka etnilised tailased, khmeerid, chamid ning Sabahi ja Sarawaki põliselanikud. 15,3% elanikkonnast on Hiina, 4% India päritolu.[1] Hiina kaevurite-kaupmeeste kohalolek registreeriti juba vana Pahangi sultanaadi ajal,[55] kogukond on ajalooliselt olnud domineeriv äri- ja kaubandusringkondades. Indiast pärit immigrandid, kellest enamus olid tamilid, hakkasid arvukalt saabuma 19. sajandi lõpul Briti protektoraadi ajal. Igale kodanikule väljastatakse 12-aastaselt biomeetriline kiipkaardiga isikutunnistus, mida nimetatakse MyKadiks ja mida peab alati kaasas kandma.
1957. aastal elas suurem osa elanikkonnast maapiirkondades, kus linnastumise määr oli vaid 22,2%.[56] Linnastumine on suurenenud märkimisväärselt, kuid suurte põllumaade tõttu teiste osariikidega võrreldes aeglasemalt. Osariigis oli 2010. aasta rahvaloendusel madalaim linnastumise määr Kelantani järel – 50,5% elanikkonnast elas linnapiirkondades, ülejäänud on maaelanikud.[57][1] Suuremad linnakeskused on Kuantan, Temerloh, Bentong ja Pekan, mis on Pahangi peamised kaubandus- ja finantskeskused. Töömahukate tööstusharude kasvu tõttu on osariigis üle 74000 võõrtöölise, kes moodustavad umbes 5% elanikkonnast ning on peamiselt hõivatud põllumajandus- ja tööstussektoris.[1]
Rahvused
Malaisias kui mitmerassilises riigis on esindatud palju etnilisi rühmi. Näiteks 2016. aastal oldi maailma etniliselt mitmekesisemate riikide edetabelis 59. kohal indeksiga 0,596. Etniline mitmekesisus ei ole aga osariikide ja territooriumide vahel võrdselt jaotunud. Pahang liigitati 2010. aastal keskmise etnilise mitmekesisusega osariigiks etnilise mitmekesisuse indeksiga 0,36, mis on Malaisia osariikide ja territooriumide seas Terengganu, Kelantani, Melaka ja Perlise järel 5. kõige vähem mitmekesine. Etniliselt kõige vähem mitmekesisemad piirkonnad on Pekan, Rompin ja Temerloh (indeks vahemikus 0,1–0,39), kõige mitmekesisemad on Bentong ja Raub (indeks vahemikus 0,49–0,59), kus vähemused moodustavad olulise osa elanikkonnast. Pahangis oli etniline mitmekesisus ajalooliselt suur, 1970. aastatel jäi indeks vahemikku 0,5–0,6, kuid näitas aastakümneid hiljem langustrendi, mis on suuresti põhjustatud väljarändest, enamusrahvuse suurest sündimusest ja uute põllumajandusmaade avamisest, eriti FELDA asundustes, kuhu saabub palju sisserändajaid teistest Malaisia osariikidest.[58]
Kõige domineerivam etniline rühm on malailased, kes moodustavad 70% Pahangi elanikkonnast ja on põhiseaduses määratletud kui malai kombeid ja kultuuri praktiseerivad moslemid. Malailaseid võib omakorda jagada mitmeks alametniliseks rühmaks, millest domineerivamad on Pahangi malailased. Ajalooliselt asusid nad Pahangi suurte jõestike piirkondades ja neil on oluline roll osariigi ajaloos. Väikesed 19. sajandil kodusõja eest põgenenute järeltulijatest moodustunud Pahangi malai kogukonnad on Kelantanis Lebiri jõe orus ning mitmete Peraki ja Selangori piiride lähedaste jõgede ülemjooksudel.[59] Terengganu malailased, teine idaranniku alamrahvus, on pärit Pahangi rannikul asuvatest kohati katkendlikest kaluriküladest ja -linnadest.[60] Teised olulised malai alamrahvused on kelantanlased ja kedahanid, kes rändasid vastavalt Kelantanist ja Kedahist ning asuvad suuremates linnades ja põllumajanduslikes asulates.
Malailaseid nimetatakse ühiselt bumiputeraks koos teiste mittemalai põlisrahvastega, kes moodustavad umbes 5% osariigi elanikkonnast. Orang asli kogukond moodustab kõige domineerivama mittemalai põlisrahvaste rühma. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel on Pahangis Malaisia suurim orang asli elanikkond 64000 inimesega, järgneb Perak 42841 inimesega.[61] Pahangi orang asli on rühmitatud 3 suurde rühma: negriitod, senoid ja protomalailased. Ligikaudu 40% neist elab metsa lähedal või sees ning tegeleb nii metsakasvatamise kui ka küttimise ja korilusega. Osa tegeleb ka püsipõllumajandusega ja omab kummi-, õlipalmi- või kakaofarme. Väga väike osa, eriti negrito rühmade hulgas, on endiselt pool-nomaadid ja sõltuvad metsa hooajalistest andidest. Ulatusliku moderniseerumise tõttu elab neid ka linnapiirkondades, kus nad teevad palgatööd. Kolm orang asli rühma võib jagada mitmeks väiksemaks hõimuks, kes asusid traditsiooniliselt Pahangi teatud osas. Negriito rühma bateqi hõim asub Pahangi põhjaosas, Põhja-Pahangis elavad senoi hõimud semaq beri ja semai, Pahangi keskuses senoi hõimud chewong ja jah hut, lõunaosas domineerivad protomalailaste hõimud jakun, temoq, semelai ja temuan.[62]
Vähemusrahvused koosnevad hiinlastest ja indialastest, kes moodustavad kokku umbes 19,5% elanikkonnast. Nad on Hiinast ja Indiast pärit immigrantide järeltulijad, kes tulid suurel hulgal Briti protektoraadi ajal tööle kaevandustesse, kautšukiistandustesse ja teenindussektorisse. Nad on peamiselt koondunud Raubi ja Bentongi läänepoolsetesse piirkondadesse ning teistesse linnapiirkondadesse.
Religioon
Pahangi põhiseadus kehtestas islami riigireligiooniks, kuid annab vabaduse praktiseerida oma territooriumil teisi religioone. Perekonnaõiguse ja religioossete tavade osas kohaldatakse šariaadiseadust, mis kehtib ainult moslemitele ja kuulub šariaadikohtu jurisdiktsiooni alla. Šariaadikohtute pädevus piirdub moslemitel sellistes küsimustes nagu abielu, pärimine, lahutus, usust taganemine, usuvahetus ja hooldusõigus. Mitte ükski muu kriminaal- ega tsiviilkuritegu ei kuulu šariaadikohtute, millel on tsiviilkohtutega sarnane hierarhia, jurisdiktsiooni alla. Vaatamata sellele, et tsiviilkohtud on osariigi kõrgeimad kohtud, ei arutata seal islami tavadega seotud asju.[64] Šariaadiseaduse jõustamisega seotud küsimused kuuluvad Jabatan Agama Islam Pahangi (Pahangi Islamiusuosakond) jurisdiktsiooni alla. Pahangi põhiseadus annab sultanile volitused osariigi islami ja malailaste tavade juhina. Riiginõukogu, mida tuntakse kui Majlis Ugama Islam dan Adat Resam Melayu Pahang (Pahangi Islami ja Malai Tavade Nõukogu), vastutab valitseja nõustamise ja nii islamiasjade kui ka adati reguleerimise eest. Shafi'i õigusteaduse koolkonna sunniitide islam on islami domineeriv haru[65][66] ning see sai aluseks Pahangi osariigi seadusandlikus assamblees vastu võetud šariaadi kohtuotsustele ja šariaadiseadustele.
2010. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmetel korreleeruvad etniline kuuluvus ja usulised veendumused tugevalt. Ligikaudu 74,9% elanikkonnast praktiseerib islamit, 14,4% budismi, 4% hinduismi, 1,9% kristlust ja 2,7% ei tunnista ühtegi usku.
Malaisia põhiseadus määratleb malailase inimesena, kes on moslem, räägib regulaarselt malai keelt, praktiseerib malai kombeid ning elab Malaisias või Singapuris või kellel on esivanemad nendest riikidest.[67] Seetõttu on kõik malailased moslemid. 2010. aasta rahvaloenduse statistika põhjal määratleb 89,4% hiinlaste kogukonnast end budistidena, märkimisväärne osa on kristlased (6,7%), Hiina rahvausundidite järgijad (2,8%) ja moslemid (0,4%). 90,3% indialaste kogukonnast on hindud, märkimisväärne osa on moslemid (3,6%), kristlased (2,5%) ja budistid (2,3%). 51,9% mittemalailastest bumiputera kogukonnas on ateistid, märkimisväärne osa on moslemid (11,8%) ja kristlased (11,7%).[68]
- Religioossed paigad Pahangis
Sultan Ahmad Shahi mošee
Chin Swee Cavesi tempel
Kõigi hingede kirik
Keeled
Pahangi ametlik keel on malaisia keel,[69] mis on malai keele standardvorm.[70] Föderaalvalitsuse poliitika kohaselt kasutatakse terminit Bahasa Malaysia (sõna-sõnalt "malaisia keel"),[71] kuid föderaalses põhiseaduses viidatakse ametlikule keelele jätkuvalt kui Bahasa Melayu (sõna-sõnalt "malai keel").[72] 1967. aasta riigikeele seadus määrab riigikeele ametlikuks kirjaks ladina (rumi) kirja, kuid lubab kasutada traditsioonilist jawi kirja.[73] Jawi kasutatakse endiselt osariigi islamiusu valdkonna ja nõukogu ametlikes dokumentides ning teeviitadel ja hoonete siltidel, seda õpetatakse ka alg- ja usukoolides. 2018. aastal avaldas toonane Pahangi regent kuningliku dekreediga soovi jawi laiemaks kasutamiseks teeviitadel, äripindadel, büroosiltidel, valitsusasutustes ja kõigis osariigi haridusasutustes. Esimeste seas reageeris dekreedile Kuantani linnavolikogu, kes teatas selle jõustamisest 2019. aastaks.[74] Inglise keel on aktiivne teine keel, mille kasutamine on 1967. aasta riigikeeleseaduse alusel lubatud teatud ametlikel eesmärkidel.[73]
Pahangis räägitava malai keele saab jaotada mitmeks erinevaks murdeks. Pahangi malai murre on kõige domineerivam malai murre, mida räägitakse Pahangi suures jõestike piirkonnas, kuid see eksisteerib koos teiste osariigis traditsiooniliselt kõneldavate malai murretega. Pahangi rannikul räägitakse terengganu malai murret, mis on levinud kalurikülades ja väiksemates linnades. Tiomani saarel kõneldav murre on eraldiseisev malai keele variant, mis on tihedalt seotud Riau saarestiku malai keele alammurdega, mida räägitakse Natuna ja Anambase saartel Lõuna-Hiina meres, moodustades murrete kontiinumi Borneo malai vahel koos mandril kõneldava lääne-malaisia/sumatra malai keelega. Sisserändajad teistest Malaisia osariikidest räägivad ka kelantani ja kedahani ning teisi malai keele murdeid.
Pahangis on levinud enamik orang asli keeli, näiteks semai, batek, semoq beri, jah hut, temoq, che wong, semelai (kuigi tunnustatud kui "protomalai"), temiar ja mendriq, mis kuuluvad enamasti austroaasia keelte aslia harudesse. Lisaks austroaasia keeltele räägitakse ka austroneesia keelte hulka kuuluvaid protomalai keeli, peamiselt temuani ja jakuni keelt.
Malaisia hiinlased räägivad valdavalt Hiina lõunaprovintsidest pärit hiina keele dialekte. Levinumad hiina keele variandid on mandariini, hokkieni, hakka, kantoni, hainanese ja fuzhou keeled.
Tamili keelt kasutavad valdavalt tamilid, kes moodustavad enamuse Malaisia indialastest.
Remove ads
Kultuur
Etniliselt vähem mitmekesise osariigina on Pahangi traditsioonilises kultuuris valdav põlisrahvaste, nii malailaste kui ka orang asli kultuur. Mõlemad kultuurid pärinevad osariigi varajastest asunikest, kellest enamiku moodustasid malai keelt kõnelevad austroneeslased ja mon-khmeeri keelt kõnelevad austroaasia hõimud.[75][76] Meie ajaarvamise alguse paiku toodi piirkonda mahajaana budism, kus see õitses koos budistliku riigi loomisega alates 5. sajandist.[77] Malai kultuurid õitsesid Srivijayani ajastul ja malaiseerumine intensiivistus pärast seda, kui Pahang 1470. aastal Malai-moslemite sultanaadina asutati. Paljude malailaste domineeritud keskuste areng osariigis viis mõnede põliselanike integreerumiseni malai kultuuriga – islamiusku pöördumise, malai keele omaksvõtmise ja riietumisstiili omandamiseni.[78] Pahangi malailased jagavad sarnaseid kultuurilisi jooni teiste Malaka poolsaare malailaste alamrühmadega ja on eriti lähedased idaranniku rahvastega nagu Tai malailased, Terengganu malailased ja Kelantani malailased.[79]
Remove ads
Sport
Osariigi sporditegevust korraldatakse riikliku noorsoo- ja spordikomitee kaudu, mida juhib osariigi täitevnõukogu liige ning mis kuulub noorte- ja spordiministeeriumi alla olles riikliku noorte- ja spordiosakonna haru.[80] 1984. aastal loodi Pahangi osariigi spordinõukogu, et toetada tippsportlaste esilekerkimist ning parandada osariigi sporditulemusi.[81]
Kolm kõige populaarsemat spordiala osariigis on jalgpall, sulgpall ja maahoki. Sultan Ahmad Shah (1930–2019) ja tema poeg Abdullah Shah on Malaisia Jalgpalliliidus tuntud tegelased, kes on juhtinud liitu enam kui kolm 30 aastat. Abdullah Shah, kes oli aastatel 2008–2015 Malaisia Hokikonföderatsiooni president, on ka FIFA nõukogu liige ja Aasia hokiföderatsiooni president. Pahang võõrustas kuuendaid SUKMA mänge 1996. aastal ja viieteistkümnendaid 2012. aastal. Osariigil on ka oma esindajad rahvuskoondises, kes võistlevad rahvusvahelistel spordiüritustel.
Polot (lisaks jalgpallile) patroneerib ainult osariigi kuninglik perekond. 1926. aastal asutatud Royal Pahang Polo Club on riigi üks vanemaid poloklubisid. 1990. aastatel alustas klubi iga-aastase kõrgetasemelise turniiri Royal Pahang Classicu korraldamist, mis toob Pahangi Pekanisse maailma parimad mängijad.[82]
- Sport
Pahangi kuningliku poloklubi monument
Darul Makmuri staadion
Tun Abdul Razaki staadion
Turism
Turism on Pahangi majanduse üks suurimaid sektoreid ja annab ligikaudu 26% osariigi majandusest.[83] 2016. aastal võõrustas osariik kokku 12,8 miljonit külastajat, kes jätsid osariiki 7 miljardit Malaisia ringgitit. Neist 2,9 miljonit olid välisturistid peamiselt Singapurist, Hiinast ja Indoneesiast,[84] kelle jaoks populaarseimad sihtkohad olid Genting Highlands ja Kuantan.[85] Ülejäänud 9,9 miljonit moodustasid siseturistid[84] ja neile olid enim külastatud paigad Cameron Highlands, Genting Highlands, Teluk Cempedak, Gambangi veepark ja Cherating.[85] Turismi- ja kultuuriministeeriumi hinnatud hotellidest on Pahang on luksushotellide osakaalult Kuala Lumpuri ja Sabahi järel riigis kolmandal kohal. Pahangis oli ka riigi kõrgeim hotellide täituvusmäär (81,1%). Kuala Lumpur (69,7%) ja Selangor (68,2%) olid täituvusmääralt teisel ja kolmandal kohal.[86] Genting Highlandsis asuv 2002. aasta avatud 7351 toaga First World Hotel on maailma suurim hotell.[87]
- Pahangi turismiobjektid
Cameroni mägismaa
Salangi laht, Tiomani saar
Colmar Tropicale, Bukit Tinggi
Sungai Pandani juga
Genting Highlands
Remove ads
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads