Paldiski Põhjasadam
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Paldiski Põhjasadam (sadama kood: EE PLN) on sadam Paldiskis, Pakri poolsaare edelarannikul, Pakri lahe kirdeosas, Paldiski Lõunasadama kõrval.
Sadama geograafilised koordinaadid on 59° 20′ 59″ N, 24° 2′ 51″ E.
Sadama territoorium hõlmab 54,0 ha maa-ala[1] ja 222,0 ha veeala[2].
Sadamas on 9 kaid üldpikkusega 1243 m. Suurim sügavus kai ääres on 12,2 m[1].
Remove ads
Äritegevus
Enne Vene sõjaväe lahkumist Eestist 1994. aastal oli Paldiski Põhjasadama akvatoorium täidetud uputatud raketikaatrite vrakkidega ja lõhutud kõik, mis võimalik. Et sadamat oleks võimalik kasutada, tuli esmalt vrakid eemaldada ja akvatoorium puhastada.
Mitme omaniku käes olnud sadama puudus on olnud asukoht keset linna, mis seab piiranguid rasketranspordile ega võimalda sadama olulist laiendamist. Muude kaupade hulgas on Paldiski Põhjasadamas lossitud ja ümber laaditud sõiduautosid.
Remove ads
Laevaliin
Paldiski Põhjasadamaga samasse kontserni kuuluv ekspedeerimisfirma AS Merktrans omandas 1. märtsil 2008 Pakri Marine Investmentsi kontrolli all olnud Eesti ja Rootsi vahel igapäevast laevaühendust pidava Baltic Scandinavian Linesi (BSL). Merktransi suuromanikud on Aleksei Tšulets ja Aleksandr Nakonetšnõi. Nõukogus on veel ka Rein Küttim ning Aleksei Mürisep.
BSL on alates 2005. aastast tegutsev ro-ro kaupade veoga tegelev laevandusettevõte, mis opereerib regulaarlaevaliini Paldiski Lõunasadama ja Kapellskäri vahel. BSLi ro-pax-laev Via Mare väljub kord päevas kummastki sadamast ja on valmis pardale võtma kuni 47 autorongi ja 60 reisijat. Varem Paldiski Lõunasadama ja Kapellskäri vahel kurseerinud laevaliin lähtub nüüd Paldiski Põhjasadamast.[3]
Sügisel 2011 ühines Baltic Scandinavian Lines Taani laevakompaniiga DFDS ja sestpeale opereerib Paldiski-Kapellskäri liini DFDS Seaways. See laevakompanii tõi liinile Leedu lipuga ro-pax-laevad.
Remove ads
Sadama ajaloost
Pärast seda kui 1870. a. valmis Paldiski sadamani ulatuv Balti Raudtee, hakkasid sadamat läbivad kaubavood kasvama. Väike sisesadama bassein ja lühiksed kaid said piduriks üha kasvavatele kaubavoogudele. Suurema süvisega aurikud ei saanud siin sildudada, mistõttu alustati 1880. aastatel sadamabasseini laiendus- ja süvendustöödega. Sadamabasseini laiendati kaheksa hektarini ja süvendati 6,5 meetrini. [4]
Paldiski sadama peamisteks sisseveoartikliteks 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul olid puuvill ja kivisüsi. Sadama kaudu veeti sisse ka metalli, väetisi, masinaid ja heeringat. Kuna laod olid väikesed, ladustati raudteel Venemaale veetavat puuvilla enne vagunitele laadimist raudtee ääres. Sadamast veeti välja Venemaal kasvatatud teravilja, lina, kala ja päevalilleseemneid. Eksporditi ka eesti metsamaterjali, kartulit ja piiritust. [4]
Kevaditi, kui teised sadamad olid jääs, kasutasid Paldiski sadamat lisaks aurikutele ka rannasõidupurjekad, mis vedasid kartuleid, sealiha, jahu ja kapsaid Soome, Rootsi, Peterburi ja Kroonlinna. Sisse veeti läbi Paldiski soolakala, peamiselt heeringat. [4]
1897. a. külastas Paldiski sadamat 583 väiksemat rannasõidupurjekat. 1888. a. sildus Paldiski sadama kai ääres 53 aurikut ja viis kaugsõidupurjekat. Pärast suuremahulisi ümberehitustöid, sadamabasseini süvendust ja jäämurdja kasutuselevõtmist Tallinna sadamas hakkas laevakülastuste arv Paldiskis pikkamööda, kuid järjekindlalt vähenema. 1913. a. sisenes sadamasse 17 aurikut ja viis suurt purjelaeva. [4]
Sadamast väljuvad laevad
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads