Paradoks

Paradoks on pealtnäha vastuoluline avaldus, mis võib seejuures olla tõene. Enamik loogilisi paradokse on vigased, kuid need on siiski väärtuslikud kriitilise mõtlemise edendamisel. Filosoofiliste paradokside tuntumate näidete seas on vanakreeka filosoofi Zenoni apooriad.

See artikkel räägib üldmõistest; Eesti ansambli kohta loe artiklist Paradoks (ansambel), esoteerikaajakirja kohta artiklist Paradoks (ajakiri)

---

Loogikas on palju paradokse, mis on arutlusvormidena vigased, aga aitavad kaasa kriitilisele mõtlemisele.^[1] Teised paradoksid on aidanud paljastada puudujääke definitsioonides, mida varem peeti rangeteks, ning on ajendanud matemaatika ja loogika aksioomide ümberkorraldamist. Üks näide on Russelli paradoks, mis küsib, kas "hulk kõikidest hulkadest, mis iseennast ei sisalda," sisaldaks ka iseennast, ning näitas, et katsed rajada hulgateooria omaduste või predikaatide läbi hulkade tuvastamisele olid vigased.^[2][3] Teisi paradokse, näiteks Curry paradoksi, pole võimalik lahendada loogikasüsteemi põhitõdesid ümber korraldamata.^[4]

Väljaspool loogikat oleva paradoksi näiteks võiks tuua filosoofiast Theseuse laeva: kas laev, mida aja jooksul tükkhaaval uue puiduga parandatakse, on see sama laev, mis alguses? Paradokse võib esineda ka piltides või muus meedias. Kunstnik M. C. Escher lõi arvukalt perspektiivipõhiseid paradoksaalseid joonistusi, kus sõltuvalt vaatenurgast paistavad seinad põrandatena, redelid näivad lõputud jne.

Paradokse on ka matemaatikas, füüsikas (sh kosmoloogias), keemias, bioloogias ja majandusteaduses.

Vaata ka

• absurdsus
• alghetke paradoks
• apooria
• fotomeetriline paradoks ehk Olbersi paradoks
• gravitatsiooniline paradoks
• horisondiparadoks
• konflikt
• laenguparadoks
• muna ja kana probleem
• vastuolulisus

Kirjandus

• Enn Kasak "Paradoksid: must auk mõtlemises" Tallinn: Argo, 2018