Pasterze liustik

Ligikaudu 8,4 km pikk Pasterze on pikim liustik Austrias ja Ida-Alpides. See asub Kärnteni liidumaal Kõrg-Tauerni mäestiku Glockneri rühmas, kohe Austria kõrgeima mäe Großglockneri all. Liustiku pikkus väheneb praegu u 10 m aastas. Selle maht on vähenenud poole võrra alates esimestest mõõtmistest 1851. aastal.

Pasterze ja Großglockneri massiiv, 1900. aasta postkaart

Pasterze ja Großglockneri massiiv (vasakul) ning Johannisbergi tipp 2014. aastal

Liustik ulatub Johannisbergi tipust (3453 m) 2100 m kõrguseni merepinnast. Pasterze moodustab Drava vasakpoolse lisajõe Mölli lähtekoha. Selle veed toidavad ka Margaritze veehoidlat, mida kasutatakse elektri tootmiseks Kapruni hüdroelektrijaamas Alpide peaahelikust põhja pool.

Nimi Pasterze on vististi tuletatud sloveeni keelest: pasti, "karjamaa". Tõepoolest, puidu, turba ja õietolmu tuvastamine taanduva liustiku piirkonnas viitab taimestikule ja ka karjamaana kasutamisele viimasel jäävaheajal kuni umbes 1500. aastani eKr.

Ümbruskonna ostis 1918. aastal Saksamaa ja Austria Alpiklubi; täna on liustik osa Kõrg-Tauerni rahvuspargist. Pasterze on peamine turismisihtkoht, kuhu pääseb maalilise Grossglockneri kõrgalpi maantee ja köisraudtee kaudu, mis viib selle servani. Alates selle avamisest 1963. aastal on liustiku serv alumisest jaamast umbes 300 m tagasi tõmbunud.

Vaata ka

• Liustike loend
• Liustike taandumine alates 1850. aastast
• Kliimamuutuste mõjud

Asukoht Austrias