Paul Pinna

Paul Otto Hermann Pinna (3. oktoober (vkj 21. september) 1884 Tallinn – 29. märts 1949 Tallinn) oli eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht.

Paul Pinna (1930)

Teda on nimetatud "alguste alguseks", "muusade lemmikuks", "eesti kutselise teatri isaks".^[viide?]

Elukäik

Estonia teatri näitleja Paul Pinna

Pinna sündis Tallinna linnaametnike peres. Ta õppis Tallinna linnakoolis ja lõpetas 1916. aastal eksternina Tallinna Reaalkooli. Oli 1899–1906 Tallinna ringkonnakohtus ja linnavalitsuses kantseleiametnik^[1] ning mängis Estonia asjaarmastajate näitetrupis ja 1906 ka Tallinna saksa teatris.^[2]

Lavategevust alustas ta 1899. aastal Estonia Seltsis. Pinna oli üks neist, kes panid 1906. aastal alguse kutselisele Estonia teatrile ning lavastas ja näitles seal kuni 1914. aastani. Aastatel 1910–1911 andis koos Theodor Altermanniga välja teatriajakirja Näitelava. Täiendas end 1908. aastal Berliinis Emanuel Reicheri teatrikursustel, hiljem käis õppereisidel Peterburis, Pariisis ja Brüsselis. 1914. aastal siirdus ta lahkhelide tõttu Venemaale, kus töötas samuti teatritruppidega.

Esimese maailmasõja puhkemisel naasis Eestisse ning leidis eest olukorra, kus Estonia teater oli muudetud hospidaliks ning osa meesnäitlejatest olid mobiliseeritud sõjaväkke. Teenis 1915–1920 sõjaväeametnikuna (kapten) Tallinnas^[3], mängis ühtlasi Estonias ning oli 1918–1921 Draamateatri komandant, näitleja ja lavastaja ja 1921–1922 direktor.^[2]

1923. aastal pani ta aluse Rahvateatrile, kus osalesid asjaarmastajatest näitlejad. Rahvateater polnud eriti populaarne ning 1927. aastal läks see pankrotti. Karl Jungholzi kutsel jätkas ta teatritegevust Estonias. Aastal 1934, 1936–1940 oli Pinna Eesti Näitlejate Liidu esimees.^[4]

Teise maailmasõja ajal mobiliseeriti ta tööpataljoni, hiljem määrati Eesti NSV Riiklikesse Kunstiansamblitesse. Pärast sõja lõppu töötas ta elu lõpuni Estonias.

Paul Pinna on maetud Metsakalmistule. Pinna ärasaatmine Estonia kontserdisaalis ja matus toimus 1. aprillil 1949 koos 28. märtsil 1949 lahkunud Agu Lüüdiku matusega.^[5]

Looming

Esinenud kuuldemängudes, kabarees, estraadikavades ja filmis ("Dollarid" (1929) – ärimees Mets^[6] "Elu tsitadellis" (1947) – tööline, 1947, Lenfilm). Tuntumaid teatrirolle on Oscar Wilde "Salome", A. H. Tammsaare "Juudit", Nikolai Gogol "Revident", linnapea, Eduard Vilde "Pisuhänd", Vestmann.

Tõlkinud üle 20 näidendi ja 30 opereti, kirjutanud näidendeid („Kui pungad puhkevad”, 1912; „Vana lugu – alati uus”, 1914), kupleesid („Nalja pöörises”, 1920) ja libretosid („Jaaniöö”). Ilmunud on tema mälestused: „Minu eluteater ja teatrielu. Mälestused I. 1884–1913”, 1934; „Mälestused I”, 1947; „Minu eluteater ja teatrielu 1884–1944”, koostaja H. Einas, 1995.

Isiklikku

Paul Pinna rolliportree (1927)

Oli aastatel 1908–1937 abielus Netty Pinnaga, 1938. aastast Milly Altermanniga. Tal oli lapsi mõlemast abielust. Temat tütar oli näitleja Signe Pinna.

Tunnustus

• 1931 – Estonia teeneline näitleja
• 1933 – Estonia Seltsi auliige
• 1934 – Kotkaristi teenetemärgi III klass
• 1936 – Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu I aste
• 1936 – Soome Näitlejate Liidu auliige
• 1942 – Eesti NSV rahvakunstnik

Mälestuse jäädvustamine

Lasnamäel on Paul Pinna tänav. Tallinnas tegutses aastatel 1949–1989 Paul Pinna nimeline Rahvateater.^[7]

Estonia teatri näitlejad, abielupaar Netty ja Paul Pinna (1908)