Plahvatuspõlemine

Plahvatuspõlemine on lõhkeaines 400–1000 meetrit sekundis leviv füüsikalis-keemiline protsess, mille tulemusena leiab aset plahvatus. Kui põlemistsooni levik aines on aeglasem, on tegemist põlemisega, kui kiirem, siis nimetatakse toimuvat detonatsiooniks.

Plahvatuspõlemise käigus eralduv energiahulk on võrdne detonatsioonil vabaneva energiaga, kuid kuna reaktsiooni kestus on pikem, siis jääb vabanev võimsus oluliselt väiksemaks.

Plahvatuspõlemine on iseloomulik paiskavatele lõhkeainetele (näiteks must püssirohi), kuna selle käigus tekkivate plahvatusgaaside rõhk suureneb aeglasemalt ja sellest tulenevalt omandab plahvatus ka paiskava iseloomu.

Plahvatuspõlemisel aset leidev keemiline reaktsioon toimub tavaliselt nii õhu kui ka lõhkeaine enda koostises oleva hapniku arvel.

Vaata ka

• Plahvatus
• Keemiline plahvatus