Praha astronoomiline kell
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Praha astronoomiline kell (tšehhi keeles Pražský orloj) on keskaegne astronoomiline kell Praha vanalinna raekoja seinal. Valminud 1410. aastal, on see gooti teaduse ja tehnika väljapaistev saavutus ning oluline kultuurimälestis, olles ühtlasi astronoomilistest kelladest maailmas vanuselt kolmas ja vanim siiani töötav[1].
Praha raekoja kellatorn valmis 1410 ja selle seinale ehitati Karli ülikooli matemaatika ja astronoomia professori Jan Šindeli plaani järgi mehaaniline kellamehhanism. Astronoomiline numbrilaud ja skulptuurid valmisid kümme aastat hiljem. 15. sajandi lõpus lisandus astronoomilisele numbrilauale kalender. 16. sajandi keskel lisandusid kaks päikesekella. 17. sajandil omandas kella numbrilaud lõpliku kuju. Astronoomilise numbrilaua kohal aknaist väljuvad kaheteistkümne apostli skulptuurid lisati 19. sajandil. Elektrilise ajami sai kell 1954.
Praha astronoomiline kell on samal kohal aega näidanud 600 aastat. Aegade jooksul on kell korduvalt riknenud ja parandamist vajanud. 18. sajandi lõpus oli kell väga viletsas seisukorras. Seda parandati aastail 1787–1791 ja uuesti 1866. Siis asendati esialgne kroonrattaga käigumehhanism pendelmehhanismiga. Kell sai tugevasti kannatada mais 1945 Praha ülestõusu ajal. Kell taastati 1948.
Kell asub raekoja lõunaseinal. Kellamehhanismil on kolm peamist komponenti:
Astronoomiline numbrilaud on kellamehhanismiga liigutatav astrolaab. Sellel on liikumatu keskmine ring ja liikuv välimine ring. Numbrilaua keskel on kolm liikuvat osutit:
Kalender on astronoomilse kella all. See näitab kuid ja päevi. Kalendri ketas teeb täisringi 365 päevaga.
Kaksteist apostlit teevad oma ringkäigu täistundidel kella üheksast hommikul kella üheksani õhtul. Apostlite ringkäigu lõppedes väljub apostlite kohal olevast aknast kukk ja kireb täistundi.
Sodiaagiringiga numbrilaua kummalgi küljel on kaks skulptuuri. Vasakul on Edevus ja Ahnus, paremal Surm, käes liivakell, ja Iha.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.