Vana-Prangli mõis

Vana-Prangli mõis, ka Prangli mõis (saksa keeles Alt-Wrangelshof, varem Wrangelshof), oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas.^[1]

See artikkel on Kambja kihelkonna mõisast; Jõelähtme kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit Prangli mõis (Jõelähtme).

---

Ajalugu

Mõisast on teateid juba 1550. aastatest.^[2] Poola valitsusajal anti mõis Tartu jesuiitide kolleegiumile ja pärast Rootsi-Poola sõjas Tartu taasvallutamist, tagastati Jan Karol Chodkiewiczi poolt 1605. aastal^[3] jesuiitide kolleegiumile.

Mõis kuulus 16. ja 17. sajandil Wrangell'ite perekonnale, kelle järgi teda kutsuti saksa keeles Wrangellshof iks, hiljem läks see mõis kroonu valdusse. Enne 1725. aastat, kui mõisast eraldatud alast moodustati Vastse-Prangli mõis^[4], nimetati mõisat Prangli mõisaks.

1725. aastal kinkis Venemaa keisrinna Katariina I osa mõisat uuesti eraomandiks. Seda kingitud osa nimetati Alt-Wrangelshof, Vene riigile jäi nähtavasti Neu-Wrangelshof. Nimed püsisid kuni mõisate jaotamiseni. Parast mõisa poolitamist lisati Vene kroonule jäänud osa eristamiseks Kuninga-, seega Kunninga-Prangli, kuna eraomandiks läinud osa sai nimeks Perris-Prangli (1782). Peagi mindi üle tavalistele täienditele: Vastne- ehk Kuninga-Prangli (1826), Wanna, Wastne Pranglimois (1840)^[5]. 1792. aastal kuulus mõis parun Diedrich Bruiningkile, 1818. aastal ostis Vana-Prangli mõisa parun Bernhard Gustav Schoultz, kellelt 1824. aastal päris mõisa tema vend, parun Gustav Schoultz, kes aga 1835. aastal müüs Vana-Prangli mõisa koos Uhti ja Reolaga krahv Georg von Cancrinile. 1852. aasta pärimis- ja jagamisleping Georg von Cancrini laste vahel sai mõisa omanikuks rahv Valerian Michael von Cancrin, kes müüs 1857. aastal Vana-Prangli koos Aksi ja Maaritsaga Carl von Gavelile. 1859. aastal müüs Karl von Gavel mõisa koos Aksi ja Maaritsaga Robert von Anrepile. 1878. aastal müüsid Robert von Anrepi pärijad mõisa Richard Löwis of Menarile (1833–1882).

1897. aasta pärijate jagamisaktiga sai mõisaomanikuks Gustav Edgar von Löwis of Menar (sünd. 1874). Vana-Prangli mõisnik oli ka 1898. aastal koos Unipiha mõisa omaniku Edgar von Rückeriga Tartumaa Telefoniühingu asutaja. Tartumaa Telefoniühing oli Tartumaa mõisate telefonikeskjaamade vahelise telefoniühenduse korraldamisega tegelenud ühing^[6].

Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.