Raudvärava lahing

Raudvärava lahing oli arvatavasti 1032. aastal Raudväravate juures toimunud lahing Ulf Ragvaldssoni juhitud Novgorodi vägede ja nende vastaste vahel, mis lõppes esimeste kaotusega. Lahingut on mainitud Novgorodi Nikoni ja Voskressenski kroonikas.

Raudvärava lahing
Toimumisaeg	1032
Toimumiskoht	Teadmata (pakutud on Põhja-Venemaad või Tallinna lahte)
Osalised
? Novgorod
Väejuhid või liidrid
? Ulf Ragvaldsson

Kuna kroonikast ei selgu, kus Raudväravad asusid ja kes olid novgorodlaste vastased, on selle kohta välja pakutud erinevaid variante, ennekõike Põhja-Venemaad, aga ka Aegna saare ja Rohuneeme vahelist väina Tallinna lahes. Viimast seisukohta toetanud uurijad on Ragvaldssoni vastaseks pidanud eestlasi. Nii on seda on peetud ka esimeseks teadaolevaks merelahinguks Tallinna sadama kaitseks.^[viide?]

Allikas

Ainus kirjalik allikas Raudvärava lahingu kohta on Novgorodi Nikoni ja Voskressenski kroonika, mille tekst lahingu kohta on järgmine:

„

Uljab läks Novgorodist sõjakäigule Raudväravateni, aga vähesed tulid koju tagasi, paljud said seal hukka.

“

Nikoni ja Voskressenski kroonika

Lahingu toimumiskoht

Et kroonikas Raudväravate asukohta märgitud pole, on lahingu toimumiskoht teadmata, enamasti on selleks peetud Põhja-Venemaad.

Paul Johanseni hüpotees ja selle edasiarendused

Raudvärava lahingu oletuslik skeem Tallinna lahe hüpoteesist lähtudes

Hüpoteesi Raudvärava lahingu toimumisest Tallinna lähistel püstitas esimesena Taani päritolu Eesti-Saksa ajaloolane Paul Johansen, kes jõudis vanu kohanimesid uurides arvamusele, et lahing võis toimuda Rohuneeme, Kräsuli ja Aegna vahelises Ulfsundi merekitsuses, mis nüüdisajal ei ole enam laevatatav.^[1] Veel 1698. aastal oli tänapäeva Rohuneeme nimeks Raunemy – Rauaneem. Aegna saare saksakeelseks nimeks oli 20. sajandi alguseni Wulfsö, mis assotsieerub varjaag Ulfi nimega. Kumbl tähendab rootsi vanas keelepruugis hauakivi ja 1544. aastal nimetati Kumbli saart eestikeelse nimega Kalm. Merearheoloog Vello Mäss on pidanud ebatõenäoliseks, et Ulf maeti Kumbli saarele, kuna saar on väike ja kivine ning Raudvärava lahingu ajal oli see alles merest kerkimas.^[2]

Robert Nermani arvates läbisid esimesel aastatuhandel Laadogasse ja Novgorodi sõitvad laevad pidevalt Ulfsundi. Tema hinnangul kulges üle Aegna ja Kräsuli vahelise väina aastail 800–1050 oluline kaubatee Skandinaaviast läbi Venemaa Bütsantsi.^[3] Keskajast on pärit palju teateid piraatide rünnakutest sellesamas merekitsuses.^[4]

Teiste ajaloolaste hinnangud lahingu toimumiskohale

Enamik eesti ajaloolasi ei ole Johanseni hüpoteesi õigeks pidanud. Evald Blumfeldt^[5] pidas Raudväravate asukohaks Põhja-Venemaad ning samal seisukohal on ka Vene kroonikaid uurinud Sulev Vahtre.^[6] Ka Vene ajaloolaste arvates asuvad Raudväravad kusagil Põhja-Venemaal.^[7] Andres Tvauri, kes oma doktoritöös Muinas-Tartu käsitleb põhjalikult sündmusi aastatel 1030–1061, Raudvärava lahingut selles ei käsitle, pidades selle toimumist Eestis ilmselt vähetõenäoliseks.

On ka versioon, et lahing peeti sadama lähedal maismaal, praeguse Olevimäe või Sulevimäe kandis.

Arvatavas lahingupaigas Tallinna juures ei ole ka teostatud arheoloogilisi töid ja kõik teadmised lahingu kohta põhinevad oletustel.