Restu mõis

Restu mõis (saksa keeles Rösthof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.^[1]

Restu mõisa peahoone 2014. aastal

Mõisat on esmamainitud 1499. aastal seoses sellega, et Cracht von der Lude müüs mõisa Tiesenhausenite Bērzaune suguvõsaharru kuulunud Fromhold Tiesenhausenile^[1] (surn. 1522).

1593. aastal kinnistas Poola kuningas Zygmunt III Waza mõisa Walter Tiesenhausenile. Poola võimu ajal kuulus mõis Ludwig Spillile. 1625. aastal ennistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa omandiõiguse Engelbrecht Tiesenhausenile ning 1629. aastal sai mõisaomanikuks tema poeg Karl von Tiesenhausen (1605−1652). Tiesenhausenilt päris mõisa, tema Hermann von Wrangelliga abiellunud tütar, 1688. aastal müüdi mõis Hermann von Bellingshausenile.

1723. aastal müüs Eberhard Gustav von Bellingshausen mõisa Carl Gustav Taubele, kelle tütrelt läks mõis 1744. aastal Catharina von Löwensterni valdusse ja seejärel tema tütre Beata Christina von Reuterni pärijaile. 1783. aastal oli Restu mõisa omanik Christoph Hermann von Reutern. 1827. aastal pantis tema poeg mõisa Alexander von Anrepile. 1837. aastal sai A. von Anrep mõisa pärusomanikuks, kes pärandas selle oma tütrele Elisa von Rothile, mõis kinnistati tema omandiks 1871. aastal ning 1909. aastal päris mõisa tema poeg Alfred Nikolai von Roth.^[2]

Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Alfred Nikolai von Roth^[1] (1867–1935).

Aastatel 1919–1998 asus mõisa peahoones Restu kool. 1930. aastatel tehti kooli tarbeks hoonele ka suurem juurdeehitis.

Mõisa peahoone on nüüdisajal eraomanduses.^[1]