Riigistamine

Riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara^[1].

Riigistamine Eestis

 Pikemalt artiklis Riigistamine Eestis

Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Rootsi riigis ja rootsiaegstes Läänemereprovintsides, sealhulgas Eesti- ja Liivimaal 17. sajandi lõpus.

1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi 1919. aastal vabadussõja ajal läbi viidud reform, mille käigus maaseadusega riigistati suurmaaomandused ning loodi riigi tagavaramaa ja uued talukohad. Maareformi aluseks oli 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus.^[2] Maaga seotud ümberkorraldused toimusid pärast esimest maailmasõda mitmes Euroopa riigis, kuid Eestis ja ka Lätis toimunud maareformid olid kõige radikaalsemad.

Järgmine laialdane riigistamine Eesti ajaloos toimus Eesti okupeerimise ja annekteerimise järel Nõukogude Liidu poolt 1940.–1941. aastal.^[1] 23. juulil 1940 võttis II Riigivolikogu vastu deklaratsiooni maa kuulutamisest kogu rahva omanduseks^[3]. Alates suvest 1940 riigistati kõik eravalduses elamud, mille elamispinna ruutmeetrite arv ületas piirmäära^[4]. Mõned neist tagastati endistele omanikele Saksa okupatsiooni ajal ja riigistati uuesti sügisel 1944.

Suvel 1940 alustas nõukogude võim Eestis, Riigivolikogu deklaratsiooniga pankade, kindlustusseltside ja suurtööstuste natsionaliseerimise kohta ettevõtete riigistamist.^[5] Kogu rahva omanduseks, s.o riigi omanduseks kuulutati kõik pangad ühes nende varandustega, kõik tööstuslikud suurkäitised^[6] kaevandused ning transportettevõtted.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis 19. detsembril 1990 vastu otsuse omandiõiguse järjepidevuse taastamisest, milles tunnistati, et Eesti Vabariigi omandisuhete muutmine Nõukogude Liidu okupatsioonivõimu poolt oli vägivaldne. Ebaseaduslikuks tunnistati ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt ENSV Riigivolikogus 1940. aasta 23. juulil vastu võetud deklaratsioon pankade ja suurtööstuse natsionaliseerimise kohta ning deklaratsioon maa kuulutamisest kogu rahva omanduseks.