Südame isheemiatõbi

Isheemiatõbi on südame haigus, kus arterite ummistumise tagajärjel on südamelihases hapnikuvaegus.^[1] Isheemia <ish`eemia 1 s> (< kr ischō pean kinni + haima veri) • med trombist, embolist vms põhjustatud paikne väheveresus, mis tekib, kui vere juurdevool mingisse kehaossa v elundisse väheneb v lakkab.^[2]

Südame isheemiatõbi ehk koronaartõbi on südant verega varustavate pärgarterite aterosklerootilistest muutustest ning südamelihase vere- ja hapnikuvaegusest tekkinud haigus, mille korral südamelihas ei saa piisavalt verd. Südame isheemiatõbi on meeste ja vanemaealiste naiste kõige sagedasem südamehaigus. Olulisimad südame isheemiatõve riskitegurid on pärilikkus, kõrge arteriaalne vererõhk, suhkurtõbi, suitsetamine ja vere suur kolesteroolisisaldus.^[3]

Stenokardia on südame isheemiatõve üks levinumaid ning tuntumaid väljendusi. Kuna südame valud viitavad tõsisele südamehaigusele, on oluline alustada õigeaegselt ravi, et ennetada südameinfarkti teket. Stenokardia on südame verevarustuse halvenemise kliiniline ilming. Selle tekkimise aluseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos, mis areneb aastaid varem, kui haigus avaldub. Südame pärgarterite valendik aheneb ning pidevalt halveneb vere ja hapniku juurdepääs teatud südame osadesse. Süda (nagu kõik elundid) vajab aga normaalseks töötamiseks pidevalt verd ja hapnikku. Kuna pingutusel ning füüsilisel koormusel suureneb südame hapnikuvajadus, tekib valu sageli just neil juhtudel ning kaob puhates. Rahuolekus tekkinud valu on märguanne juba kaugele arenenud haigusest.^[4]

Ebastabiilse stenokardia puhul kasutatakse agressiivsemat ravi haiglas. Vajalikuks võib osutuda kirurgiline ravi:^[5]

Angioplastika – veresoone kaudu viiakse südame pärgarteritesse balloon, millega püütakse ahenenud veresoont laiendada. Umbes 30 protsendil haigetest võib pärgarter taas ummistuda, mistõttu protseduuri korratakse või teostatakse šunteerimine;

Pärgarterite šunteerimine – on pikk ning keeruline operatsioon, mille käigus viiakse ummistunud veresoone juurde teine veresoon, mis tagab edaspidi kahjustunud südameosa verevarustuse. Kuni 85 protsendil haigetest taanduvad haigusnähud oluliselt.

Ka kirurgiline sekkumine ei ravi haigust täielikult, on oluline režiimi jälgimine ning ravimite pidev tarvitamine.

Prognoos sõltub stenokardia raskusest, sagedusest ja kestvusest. Kõige olulisem on jälgida režiimi ning regulaarselt käia arsti kontrollil, kasutada ravimeid. Kirurgilise raviga on alati seotud risk: suremus 1–3%, südameinfarkti tekkimine < 5%.^[6]

Peamised abivahendid ateroskleroosi ennetamiseks on õige elustiil ja režiim.

• Ära suitseta.
• Võta üks tablett (100 mg) aspiriini päevas (kui arst pole teisiti ette kirjutanud).
• Kontrolli ning vajadusel ravi oma vererõhku.
• Kui sul on suhkruhaigus, ravi end korrektselt ning kontrolli pidevalt veresuhkru taset.
• Söö tervislikult, ära liialda loomsete rasvadega.
• Kontrolli vere kolesteroolisisaldust ning vajadusel alanda seda ravimitega.
• Ole füüsiliselt aktiivne.
• Väldi liigse kehakaalu tekkimist.
• Käi regulaarselt arsti kontrollil.
• Informeeri alati arsti, kui sinu tervis halveneb.
• Iga inimese režiimi määrab raviarst eraldi, olenevalt haiguse raskusest ja kaasuvatest probleemidest.^[7]