Otsingumootoritele optimeerimine

Otsingumootoritele optimeerimine (inglise search engine optimization, lühend SEO) on veebilehe või veebisaidi nähtavuse suurendamine otsingumootori otsingutulemustes. Kui inimene otsib mingit märksõna (ehk näitab üles huvi teatud toote/teenuse vastu), siis optimeeritud lehte näidatakse otsingutulemuste seas eespool.

SEO on suunatud tasuta otsinguliiklusele (nimetatakse “orgaanilised otsingutulemused”). SEO aitab veebisaitidel otsingumootorist rohkem külastajaid leida ,eesmärgiga kas külastajaid konverteerida või bränditeadlikkust suurendada.^[1] SEO on internetiturundusstrateegia oluline osa, mida ellu viies peab arvestama nii otsingumootorite toimimise, algoritmide, inimeste otsingu sõnadega ning sihtrühma eelistatud otsingumootoritega. Orgaaniline otsinugmootorite liiklus pärineb mitmesugustest erinevatest otsingutest, näiteks pildiotsingust ja videootsingust ja viimasel ajal üha enam ka suurtest keelemudelitest.

Google ja SEO seos

Google

1998. aastal töötasid kaks Stanfordi ülikooli magistranti, Larry Page ja Sergey Brin, välja otsingumootori "Backrub", mis tugines veebilehtede silmapaistvuse hindamiseks matemaatilisele algoritmile. Algoritmi arvutatud arv, PageRank, sõltub sissetulevate linkide hulgast ja tugevusest.^[2] PageRank hindab tõenäosust, et veebikasutaja, kes juhuslikult veebis surfab ja ühelt lehelt teisele linke jälgib, jõuab antud lehele. Tegelikult tähendab see, et mõned lingid on tugevamad kui teised, kuna kõrgema PageRank-hinnaga lehele jõuab juhuslik veebisurfaja tõenäolisemalt.

Page ja Brin asutasid Google'i 1998. Aastal.^[3] Leheküljevälised tegurid (nt PageRank ja hüperlinkide analüüs) võeti arvesse samamoodi nagu lehesisesed tegurid (nt märksõnade sagedus, metasildid, pealkirjad, lingid ja saidi struktuur), et võimaldada Google'il vältida otsingumootorites esinevat manipuleerimist, mis arvestavad oma edetabelites ainult lehesiseseid tegureid.

2004. aastaks olid otsingumootorid oma algoritmidesse lisanud laia valiku avalikustamata tegureid, et vähendada linkide manipuleerimise mõju.^[4] Juhtivad otsingumootorid Google, Bing ja Yahoo ei avalda algoritme, mida nad lehtede järjestamiseks kasutavad. 2005. aastal hakkas Google otsingutulemusi iga kasutaja jaoks isikupärastama tuues välja tulemused tuginedes sisselogitud kasutaja otsinguajalool.^[5]

Google on otsingu kvaliteedi parandamiseks rakendanud arvukalt algoritmi uuendusi, sealhulgas Panda (2011) sisu kvaliteedi, Penguin (2012) lingispämmi, Hummingbird (2013) loomuliku keele töötlemise ja BERT (2019) päringute mõistmise osas. Need uuendused peegeldavad otsingutehnoloogia pidevat arengut ja Google'i pingutusi rämpsposti vastu võitlemisel, parandades samal ajal kasutajakogemust.^[6]

20. mail 2025 teatas Google, et tehisintellekti režiim avaldatakse kõigile USA kasutajatele. Tehisintellekti režiim kasutab seda, mida Google nimetab "päringute laialivalgumise tehnikaks", mis jagab otsingupäringu mitmeks alamteemaks, mis genereerib kasutajale täiendavaid otsingupäringuid.^[6]

SEO kui turundusstrateegia

SEO on üks digitaalse turunduse osa koos teiste strateegiatega, nagu klikipõhine reklaam ja sotsiaalmeedia turundus. Otsingumootoriturundus (SEM) on otsingumootori reklaamikampaaniate kavandamise, jooksutamise ja optimeerimise praktika. Selle erinevust SEO-st saab kõige lihtsamalt kirjeldada kui tasulise ja tasuta otsingutulemuste erinevust. SEO võib genereerida piisava tasuvuse, kuid arvestama peab muutuvate algoritmide ja puuduvad garantiiga suunamiste osas. Selle ebakindluse tõttu peavad ettevõtted arvestama, et toetudes suuresti tasuta otsingumootorite liiklusele, võib see endaga kaasa tuua suuri kahjusid.^[7]

Otsingumootorid saavad oma algoritme muuta, mõjutades veebisaidi paremusjärjestust otsingumootoris ja see võib kaasa tuua suure languse liikluses veebisaidi suunal. Google'i tegevjuhi Eric Schmidti sõnul tegi Google 2010. aastal üle 500 algoritmimuudatuse – peaaegu 1,5 päevas.^[8]

Otsingumootorite otsingutulemuste optimeerimise kõrval on üha rohkem fookusesse tõusmas ka tehisintellekti (AI) platvormide jaoks optimeerimine (GEO). Hiljutised andmed näitavad, et ligikaudu 53% veebisaidi liiklusest pärineb endiselt traditsioonilisest orgaanilisest otsingust, kuid hinnanguliselt 58% päringutest on nüüd vestlusliku iseloomuga, mis näitab GEO ja AEO (Answer Engine Optimization) kasvavat tähtsust traditsiooniliste SEO-meetodite kõrval. Valdkonna praktikud tunnistavad üha enam, et SEO, AEO ja GEO esindavad ühtse sisustrateegia täiendavaid aspekte, mitte konkureerivaid lähenemisviise.^[9]

Generatiivne otsingumootorite optimeerimine (Generative engine optimization , GEO)

Otsingumootor ChatGPT

Generatiivne otsingumootorite optimeerimine (GEO) on digitaalse sisu kohandamise praktika, et parandada generatiivse tehisintellekti (GenAI) tulemuste nähtavust. GEO kirjeldab strateegiaid, mille eesmärk on mõjutada seda, kuidas suured keelemudelid, nagu ChatGPT, Google Gemini, Claude ja Perplexity, otsivad, kokku võtavad ja esitavad teavet vastuseks kasutajate päringutele.^[10]

Kui traditsiooniline otsingumootorite optimeerimine (SEO) keskendub tavapäraste otsingumootorite paremusjärjestuse parandamisele ja vastuste mootorite optimeerimine (AEO) on suunatud platvormidele, mis pakuvad otseseid vastuseid häälassistentide ja esiletõstetud lõikude kaudu, siis GEO keskendub spetsiaalselt generatiivsete tehisintellekti platvormide optimeerimisele, mis sünteesivad vastuseid suurte keelemudelite abil.^[11]

GEO areng toob endaga kaasa mitmeid muutusi. Kasutajate käitumismuster muutub vähem kognitiivseks, sest generatiivsed otsingumootorid pakuvad otseseid, narratiivseid vastuseid, mis vähendab kasutajalt nõutavat vaimset pingutust (kognitiivset koormust) võrreldes mitme veebisaidi käsitsi külastamise, hindamise ja teabe sünteesimisega. Kasutajateekonna algfaaside (teadlikkus uurimine ja võrdlemine) on seeläbi ettevõtete jaoks analüütiline pimeala. Seda mõõtmatut ala on nimetatud “tehisintellekti tumedaks lehtriks” kuna traditsiooniline veebianalüütika ei suuda jälgida interaktsioone nendes suletud tehisintellekti süsteemides. GEO arenes strateegilise vastusena sellele väljakutsele, pakkudes metoodikat selle uue, nähtamatu lehtri tipu mõjutamiseks.^[11]

2023. aastal tutvustasid teadlased GEO-Benchi, 10 000 päringust koosnevat võrdlusandmestikku, mis oli loodud GEO-tehnikate empiiriliseks hindamiseks. Tulemused näitasid, et teatud optimeerimispraktikad suurendasid oluliselt allika viitamise või genereeriva otsingumootori vastustesse kaasamise tõenäosust, tunnistades GEO-d SEO-ga eraldiseisva, kuid siiski seotud valdkonnana.^[12]

2024. aasta alguses turundajate poolt üha kasvav huvi on viinud spetsiaalsete GEO-tööriistade ja teenuste väljatöötamiseni. Käesolevaks 2025. Aastaks on generatiivne otsingumootorire optimeerimine saanud digitaalse turunduse strateegia osaks paljudes ettevõtetes.^[13]

Muutuvad ka mõõdikud ja mõõtmine. Traditsioonilised mõõdikud, nagu klikkimise määr (CTR) ja esilehe ranking asendatakse uute näitajatega. Näiteks:^[13]

• Generatiivne ilmumisskoor: allika sagedus ja silmapaistvus tehisintellekti loodud vastustes.^[13]

• Tehisintellekti hääle osakaal: tehisintellekti vastuste osakaal, milles brändi mainitakse.^[13]

• Tehisintellekti viidete jälgimine: mainimiste ja viidete jälgimine tehisintellekti loodud tekstis.^[13]

Regulatsioon ja kokkulepped sisuloojatega

Autoriõigus on tehisintellekti puhul sageli problemaatiline küsimus

Tehisintellekti kasutavate otsinguvahendite levik on toonud esile mitmeid küsimusi autoriõiguste ja allikate kasutamise kohta. Kirjastajad ja sisuloojad on hakanud nõudma täpsemat viitamist ning õiglast kasutust, eriti olukorras, kus AI-mudelid loovad vastuseid, tuginedes paljuski olemasolevale sisule. 2025. aasta augustis kirjeldas Ars Technica, kuidas USA-s algatati suurim seni teadaolev kollektiivhagi AI-ettevõtte vastu, seoses autoriõiguste rikkumisega. See juhtum tõi esile vajaduse täpsemate regulatsioonide järele, mis määratleksid, milliseid allikaid AI-tooted kasutada tohivad ja kuidas neile tuleb viidata. ^[14]

Lisaks tõi Columbia Journalism Review välja, et paljud tehisintellektil põhinevad otsingutööriistad ei viita oma allikatele korrektselt või jätavad viitamata üldse. Testides kaheksat populaarset AI-otsingut tuvastati, et suur osa neist kas viitasid valele sisule või ei tunnustanud üldse esialgseid allikaid.^[15]

Need arengud viitavad sellele, et tulevikus muutub otsingumootoritele optimeerimise (SEO) juures oluliseks mitte ainult see, kuidas sisu leitakse, vaid ka see, kuidas ja kas sellele õiglaselt viidatakse.

Mõõtmise muutumine: vähem klikke, rohkem tähelepanu nähtavusele

Tehisintellekti-põhiste otsinguvormide, nagu Google AI Overviews, kasutuselevõtt on oluliselt mõjutanud kasutajate käitumist ja SEO mõõdikuid. 2025. aastal läbi viidud ulatuslikus uuringus, kus analüüsiti 25,1 miljonit orgaanilist ja 1,1 miljonit tasulist klikki leiti, et AI Overview kasutuse korral langes orgaaniline klikimäär (CTR) keskmiselt 61% ja tasuline klikimäär 68%. Näiteks langes orgaaniline CTR infootsingutes 1,76%-lt 0,61%-le ning tasuline CTR 19,7%-lt 6,34%-le.^[16]

Isegi päringute puhul, kus AI Overviews ei olnud kuvatud, täheldati 41% langust, mis viitab üldisemale nihkele kasutajakäitumises. See tähendab, et kasutajad eelistavad järjest rohkem saada vastuseid otse otsingulehel, ilma et nad klikiksid erinevatel veebilehtedel.^[16]

Samas näitas uuring, et ettevõtted, kelle sisu oli AI vastustes viidatud või tsiteeritud, said keskmiselt 35% rohkem orgaanilisi ja 91% rohkem tasulisi klikke võrreldes nendega, keda AI ei maininud. See osutab, et brändi mainimine ja usaldusväärse allikana äratundmine muutuvad olulisemaks kui klassikaline CTR.^[16]

Sellest tulenevalt liigub otsingumootoritele optimeerimine järjest rohkem sellise suuna poole, kus edu ei tähenda ainult veebilehe külastusi, vaid ka seda, kas bränd või sisu jõuab nähtavale kohta tehisintellekti loodud vastustes. Oluline pole enam ainult see, et leht oleks otsingutulemustes olemas – tähtis on ka, kas AI mainib seda usaldusväärse allikana.^[16]

Struktureeritud andmed ja „trust-signaalid“

Tehisintellektil põhinevad otsingulahendused, nagu Google AI Mode, eeldavad veebilehtedelt aina enam struktureeritud ja masinloetavat infot. See tähendab, et kasvab vajadus standardiseeritud „usaldusmärkide“ ehk trust-signaalide järele, nagu autori nimi, avaldamiskuupäev, andmeallika viide ja sisulitsents. Kõige enam kasutatakse selleks JSON-LD formaati ja Schema.org märgendust.^[17]

2024 aasta andmetel kasvas JSON-LD kasutus märgatavalt ning seda kasutatakse enim artiklite, toodete ja organisatsioonide tähistamiseks. Struktureeritud andmed aitavad tehisintellektil sisu paremini mõista ja tõsta selle esile ka AI-vastustes. Seetõttu ei ole struktureeritud andmete kasutus enam ainult SEO osa, vaid oluline ka AI-nähtavuse saavutamisel.^[17]

AI-režiimid ja otsingu muutuv olemus

Suhtlus AI otsingumootoritega

Google AI Mode on osa uuest otsingulahendusest, mille nimi on Search Generative Experience (SGE). See muudab tavapärast otsingut, asendades sinised lingid vastustega, mis on esitatud vestluslikus vormis. Vastused pannakse kokku erinevatest veebiallikatest ja antakse kasutajale kohe välja.^[18]

Erinevalt varasematest otsinguvõimalustest võimaldab AI Mode kasutajal jätkata sama teemat, küsida juurde või täpsustada. See tähendab, et otsing on muutumas järjest rohkem dialoogiks inimese ja süsteemi vahel. SEO seisukohast tähendab see, et märksõnadest olulisemaks saavad selge sisu, usaldusväärsus ja loetavus.^[18]