Sagedus

Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.

See artikkel räägib sündmuste hulgast ajaühikus; tõenäosusteooria mõiste kohta vaata artiklit Sagedus (tõenäosusteooria); statistika mõiste kohta vaata artiklit Absoluutne sagedus; ökoloogia mõiste kohta vaata artiklit Frekvents

---

Sageduse tähis füüsikalise suurusena on f, mis tuleneb ladina sõnast frequentia ("arvukus, rohkus, rahvahulk"). Mõnikord, näiteks valguslaine kirjeldamisel on sageduse tähisena kasutusel kreeka täht nüü ${\displaystyle \nu }$.

Sageduse ühik SI-süsteemis on herts (Hz): 1 sündmus sekundis on 1 herts. Pöörlevate mehaaniliste seadmete pöörlemissageduse traditsiooniline ühik on pöörete arv minutis, inglise keeles revolutions per minute, lühendina r/min või rpm. 60 rpm = 1 Hz.

Perioodilise protsessi sagedus on leitav järgmisest valemist:

${\displaystyle f={\frac {1}{T}},\,}$

kus T on periood.

Laine sagedus

Laine on ruumis leviv võnkumine. Selle sagedus ${\displaystyle f}$ on pöördvõrdelises sõltuvuses lainepikkusest ${\displaystyle \lambda \,}$. Täpsemalt võrdub sagedus laine levimiskiiruse ${\displaystyle v}$ ja lainepikkuse jagatisega:

${\displaystyle f={\frac {v}{\lambda }}.}$

Vaakumis leviva elektromagnetilise kiirguse korral on kiiruseks valguse kiirus ${\displaystyle c\,}$. Helilainete puhul on selleks helikiirus (õhus umbes 330 m/s).

Vaata ka

• Ringsagedus
• Harmooniline võnkumine
• Sagedusriba