Savi

Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

See artikkel räägib materjalist; ettevõtte kohta vaata artiklit Savi (ettevõte).

---

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas

Savist seintega hoone Rõuge vallas

Sinisavi paljand Purtse rannas Purtse Hiiekalda all Ida-Virumaal

Savi on purdsete, mille terasuurus on väiksem kui aleuriidil. Terasuuruse piiriks savi ja aleuriidi vahel on 2 μm.

Savi koosneb savimineraalidest ehk kihilise kristallstruktuuriga silikaatidest,^[1] milleks on peamiselt illiit, smektiit ja kaoliniit. Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena.

Niiskudes savi pundub ja muutub plastseks, põletamisel kivistub.^[1]

Savi on keraamiliste materjalide, näiteks telliste, katuse- ja voodrikivide, vooderdusplaatide, portselani ja fajansi põhitooraine.^[1]

Pleeksavisid ehk aktiivmuldasid tarvitatakse naftasaaduste, õlide, loomsete rasvade, etaanhappe ja veini puhastamiseks, vee pehmendamiseks, riide rasvatustamiseks ja valgendamiseks ning parfümeerias. Bentoniitsavist valmistatakse savilahuseid. Tulekindlat savi kasutatakse metallurgias.^[1]

Savilahus on savi suspensioon. Seda kasutatakse uhtmiseks. Voolaval savilahusel on vedeliku ja paigalseisval savilahusel tahkise omadused. Savilahust tarvitatakse näiteks puuraukude rajamisel, sest savilahuse vedela faasi imbumisel puuraugu poorsesse seina moodustub õhuke tihe koorik.^[1]

Vaata ka

• Savikivimid
• Savi kuivamine
• Sinisavi
• Savimaardla
• Savitellis
• Kaoliin
• Savimaja