Seitsmes ristisõda

Seitsmes ristisõda toimus 1248–1254. Eestvedaja paavst Innocentius IV ja Prantsusmaa kuningas Louis IX Püha. Sõja sihiks Egiptus. Ettevõtmine nurjus.

Väike-Aasia, Ladina keisririik, Nikaia keisririik, Kiliikia Armeenia kuningriik, Trapezundi keisririik ja Rumi Seldžukkide sultanaat ning Lähis-Ida ristisõdijate riigid 1250. aastal

Seitsmes ristisõda
Osa Ristisõdadest
Toimumisaeg	1248–1254
Toimumiskoht	Lähis-Ida
Osalised
Rooma Katoliku Kiriku paavst Prantsusmaa kuningriik Aijubiidide riik
Väejuhid või liidrid
Rooma paavst Innocentius IV Prantsusmaa kuningas Louis IX Püha

Seitsmes ristisõja eel oli käimas laiaulatuslik konflikt paavst Innocentius IV ja Püha Rooma (Saksa-Rooma) keisri Friedrich II vahel ning Inglismaa kuninga, Iirimaa lord ja Akvitaania hertsog 1216–1272 Henry III polnud oma suurima rivaali abistamisest huvitatud, kujuneski sellest vaid prantslaste üritus.

Prantsusmaa kuningas (1226–1270) Louis IX Püha

Sõda algas Prantsusmaa kuningas Louis IX Püha'le edukalt, ta vallutas Damietta linna Niiluse suudmes, kuid hiljem takerdusid ta väed lõuna pool jõe soodesse ning kuningas ise langes vangi. Pärast pikki läbirääkimisi vabastati ta Damietta ning suure rahasumma loovutamise hinnaga ning järgnevalt suundus ta Palestiinasse, kus asusid Jeruusalemma kuningriigi jäänukid, kristlaste hertsogi- ja krahviriigid. Seal viibis Louis 4 aastat (1250–1254), lüües tagasi moslemite rünnakud ning kindlustades linnu.

Jeruusalemma vallutada tal siiski ei õnnestunud.