Semi keeled

Semi keeled ehk semiidi keeled on üks afroaasia keelkonna kuuest harust. Semi keelte hulka kuulub umbes 20 keelt Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Euroopas enam kui 330 miljoni kõnelejaga. Tuntumad nende seas on akadi keel, heebrea keel, aramea keel, süüria keel, araabia keel, malta keel, lõunaaraabia keel ning etioopia keeled (geezi ja amhara keel).

Semi keelte tänapäevane kasutusala Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas

Algkodu

Semi keelte algkodu on Kirde-Aafrikas.

Kõnelejate arv

Neid kõneleb tänapäeval ligikaudu 330 miljonit inimest, sellest araabia keelt umbes 300 miljonit (lisaks 60 miljonit teise keelena).

Kiri

Semi keelte tähestikele (välja arvatud Etioopia semi keeled, manda keel ja malta keel) on ühine see, et seal on eraldi tähed ainult kaashäälikute jaoks. Täishäälikuid märgitakse üksnes kaudselt (kaashäälikumärkide abil) või enamasti fakultatiivsete diakriitikute abil. Paljudes semi keeltes kirjutatakse paremalt vasakule.

Foneetika ja morfoloogia

Kõigile semi keeltele ühised tunnused on:

• foneetikas
  • arvukad larüngaalid (kõrihäälikud) ja emfaatilised häälikud
• morfoloogias:
  • kolmest radikaalist koosnevate juurte kasutamine sõnade moodustamiseks
  • määrava artikli kasutamine nimisõnade ees või järel
  • status constructus'e kasutamine nimisõnade sidumiseks

Nimisõnadel on semi keeltes kaks nominaalklassi ehk grammatilist sugu, mida tavaliselt nimetatakse meessooks ja naissooks. Mitmuse ja ainsuse kõrval on sageli olemas duaal (kaksus). Klassikalises araabia keeles on see vorm kasutusel kõikide nimi- ja tegusõnade puhul, heebrea keeles aga üksikutel juhtudel (näiteks silmadest ja kätest rääkimisel).

Tegusõnad erinevad semi keeltes algselt aegade asemel üksnes aspekti poolest (perfektiivse ja imperfektiivne aspekt). See-eest on tegusõnatüvedel mitmeid modifikatsioone, mis väljendavad näiteks tähenduse intensiivsust, põhjustamist või refleksiivsust. Semi keeltes on olemas ka tegumoed, imperatiiv, verbaalsubstantiivid jms.

Isikulisi asesõnu tarvitatakse harva, põhiliselt nende tähendamise rõhutamise puhul. Need jäetakse ära või neid asendavad sufiksid, mida võib võtta sõnaga kokku sulanud asesõnadena. Sufiksi lisamisel võib tüvi muutuda (fleksioon). Ka artikkel ning sidesõna ja sulavad vastava sõnaga kokku.

Klassifikatsioon

Semi keelte ajalooline jaotus

Semi keeled jaotatakse tavaliselt järgmiselt:

• idasemi keeled ehk idasemiidi keeled (kõik välja surnud)
  • akadi keel
    • vanaakadi keel
    • babüloonia keel
    • assüüria keel
    • kaananiakadi keel
  • ebla keel (kuuluvus vaieldav)
  • kiši keel
• läänesemi keeled ehk läänesemiidi keeled
  • kesksemi keeled ehk kesksemiidi keeled
    • loodesemi keeled ehk loodesemiidi keeled
      • aramea keel ehk arami keel (aramealaste keel, samuti õpetlaste-, kaubandus- ja sakraalkeel)
      • kaanani keeled
        • põhjakaanani keeled
          • foiniikia keel (välja surnud)
            • puunia keel (välja surnud)
        • lõunakaanani keeled
          • ammoni keel (välja surnud)
          • moabi keel (välja surnud)
          • edomi keel (välja surnud)
          • muinasheebrea keel
            • Mišna heebrea keel
              • keskaegne heebrea keel
                • ivriit ehk tänapäeva heebrea keel (taaselustatud)
            • samaaria heebrea keel (peaaegu välja surnud, kasutusel vaid liturgiliselt)
    • araabia keel]
  • lõunasemi keeled ehk lõunasemiidi keeled
    • läänepoolsed lõunasemiidi keeled
      • etioopia keeled
        • põhjaetioopia keeled
          • etioopia keel (ehk geezi keel ehk vanaetioopia keel; peaaegu välja surnud, kasutusel vaid liturgiliselt)
            • dahaliki keel
            • tigree keel
          • tigrinja keel
        • lõunaetioopia keeled
          • transversaalsed lõunaetioopia keeled
            • amhara–argoba keeled
              • amhara keel
              • argoba keel
            • harari–idagurage keeled
              • harari keel
              • idagurage keeled
                • silte keel
                • zai keel
          • välimised lõunaetioopia keeled
      • vanalõunaaraabia keeled
    • idapoolsed lõunasemiidi keeled ehk tänapäevased lõunaaraabia keeled
      • bathari keel
      • harsuusi keel
      • hobjoti keel
      • mehri keel
      • šahri keel
      • sokotri keel

Raamatud

• Zuckermann, Ghil'ad (2014). Jewish Language Contact (Special Issue of the International Journal of the Sociology of Language 226). Berlin - Boston: De Gruyter Mouton.
• Zuckermann, Ghil'ad (2012). Burning Issues in Afro-Asiatic Linguistics.