Steiermark (horvaadi ja sloveeni Štajerska, ungari Stájerország) on Austria liidumaa. Steiermark on pindalalt Alam-Austria järel suuruselt teine Austria liidumaa. Steiermark külgneb lõunas Sloveeniaga ning päripäeva edelast alates Austria Kärnteni, Salzburgi, Ülem-Austria, Alam-Austria ja Burgenlandi liidumaadega. Selle pealinn on Graz.
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (August 2021) |
![]() | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2021) |
Steiermargi nimi tuletati valitseva Otakari dünastia algsest asukohast: Steyr tänapäeva Ülem-Austrias. Iidne Steyri ja Steiermargi vaheline side ilmneb ka nende peaaegu identsetes vappides, valge panter rohelisel taustal.
Eristatakse Ülem-Steiermarki (Obersteiermark) liidumaa põhja- ja loodeosas (Liezeni, Murau, Murtali, Leobeni ja Bruck-Mürzzuschlagi ringkond) ning Lääne-Steiermarki (Weststeiermark) Grazist läänes (Voitsbergi ja Deutschlandsbergi ringkond ning Leibnitzi ringkonna lääneosa). Ringkondi Grazist idas (Weizi, Hartberg-Fürstenfeldi ja Kagu-Steiermargi ringkond) on nimetatud Ida-Steiermargiks (Oststeiermark).
Graz-Umgebungi ringkonna ('Grazi ümbrus') lääne- ja idaosi võib või ei või pidada vastavalt Lääne- ja Ida-Steiermargi osadeks. Steiermargi hertsogkonna lõunaosi, mis moodustasid osa endisest Jugoslaaviast ja hiljem Sloveeniast (välja arvatud Teise maailmasõja ajal), viidati (ja mõnikord kõnekeeles viidatakse ka praegu) kui Alam-Steiermarki (Untersteiermark, sloveeni Štajerska).
Steiermarki asustasid keldi hõimud. Pärast roomlaste vallutust oli praeguse Steiermargi idaosa Pannoonia osa, samas lääneosa kuulus Noricumi. Barbarite sissetungide ajal vallutasid või läbisid seda läänegoodid, hunnid, idagoodid, rugid ja langobardid. Avaaride võimu all olevad slaavlased asusid orgudesse 600. aasta paiku. Samal ajal hakkasid frankide võimu all olevad baierlased oma piirkonda lõuna ja ida poole laiendama, neelates lõpuks slaavi elanikkonna.
1180. aastal eraldati Steiermark Kärnteni hertsogkonnast ja sellest sai omaette hertsogkond; 1192. aastal sai Austria hertsog Leopold V ka Steiermargi hertsogiks. Hiljem moodustas Steiermark Sise-Austria keskse osa.
Steiermark arenes kultuuriliselt ja majanduslikult ertshertsog Johanni ajal aastatel 1809-1859.
1918. aastal pärast Esimest maailmasõda jaotati see põhjaosaks (praegune Austria liidumaa) ja lõunaosaks, mida kutsuti Alam-Steiermargiks, nüüd sloveenidega asustatud, ja mis annekteeriti Jugoslaaviasse ja sai hiljem Sloveenia osaks. Kahe maailmasõja turbulentsi tagajärjel Alam-Steiermargi saksakeelne elanikkond, mis oli linnadesse koondunud, kolis või saadeti piirkonnast välja.
Eraldiseisev linn:
Liezeni ringkonda kuulub ka alaringkond Gröbming.
Ringkond | Valdu | Territoorium (km²) | Rahvaarv (1.01.2023) |
---|---|---|---|
Bruck-Mürzzuschlag | 19 | 2156,93 | 98 534 |
Deutschlandsberg | 15 | 1 863,47 | 61 121 |
Graz-Umgebung | 36 | 1 084,55 | 162 408 |
Hartberg-Fürstenfeld | 36 | 1 224,28 | 91 215 |
Kagu-Steiermark | 25 | 982,96 | 84 092 |
Leibnitz | 29 | 749,97 | 86 991 |
Leoben | 16 | 1 053,49 | 59 944 |
Liezen | 29 | 3 318,72 | 79 831 |
Murau | 14 | 1 395,48 | 27 314 |
Murtal | 20 | 1 675,81 | 71 657 |
Voitsberg | 15 | 678,18 | 51 239 |
Weiz | 31 | 1 097,94 | 92 373 |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.