Pelgurand

Thumb — Õhtune aeg Pelgurannas, juuni 2007

Pelgurand on tuntud ka nimega Stroomi rand, mis on tulnud umbes praeguse Paldiski maantee ja Pirni tänava nurgal (Wittenhofi ja Baltischporti ristmikul) asunud Tallinna Suurgildi oldermann Bengt Fromhold Strohmile kuulunud Strohmi kõrtsi^[2] (Strohmischer Krug) järgi.

Enne seda, kui Pelgurannast kujunes supelrand, käisid voorimehed seal oma hobuseid ujutamas ning seal liikus vabalt Kopli ja Pelgulinna karjapidajate kari. Rand tekkis Pelgulinna Ranna Heakorra ja Kaunistamise Seltsi eestvedamisel^[3]. Ranna lähedal olnud liivaküngaste asemele rajati sirgete alleedega park. 1935. aastal anti Tallinna Linnavalitsuse poolt Pelgulinna Ranna Heakorra ja Kaunistamise Seltsile Stroomi rannas 25 aastaks kasutada 37,7 hektarit maad. Algselt oli Pelgurannas ka 100 meetri pikkune supelsild, mis viis sügavamasse vette.^[4] 1936. aastal ehitati Stroomi rannahoone keskosa koos kahekorruselise einelauahoonega (arhitekt Anton Soans), lisati ka riietusruume ja kabiine, rajati supelsild ja kiiged. 1937. aastal valmis rannahoone teine tiib, 1938. aastal lisandus muusikapaviljon ja 1939. aastal laiendati rannahoone baariruumi ja kööki ning suurendati rannakabiinide arvu. 1939. aastal rajati ka Seewaldi metsa paviljon, kus võis korraga viibida 200 inimest.

Paviljon hävis tulekahjus 1949. aastal, Stroomi rannahoone põles maha 1950. aastatel. Randa ei korrastatud enam, ka Kopli lahe vesi reostus. Kui 1950. aastate lõpul võeti kasutusele Klooga rand, jäeti Pelgurand üldse maha. Uuesti hakati Pelguranda kasutama 1980. aastate II poolel, ametlik kasutus lubati 1990. aastatel. 1998. aastal avati uus Pelguranna rannahoone.

1939. aastal nimetati Stroomi rand ametlikult Pelgurannaks ümber, aga Pelguranna nime oli kasutatud juba varem. See nimi on lühenenud Pelgulinna ranna nimest.^[5] 2012. aastal lubati Pelguranna rööpnimena ametlikult kasutada "Stroomi randa".^[6]

Ajalugu

Pildid

Vaata ka

Viited

Välislingid

Wikiwand - on