Sugulussuhted

Sugulussuhted ehk põlvnemissuhted ehk veresugulus ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahelised suhted.

See artikkel räägib inimeste sugulusest; muusika mõiste kohta vaata artiklit Helistike sugulus; romaani kohta vaata artiklit Sugulased (romaan)

---

Sugulussuhete hulgast tähistatakse või peetakse oluliseks eri kultuurides erinevaid suhteid.

Sugulussõnad

Sugulussuhteid märgivad sugulussõnad: näiteks tädi, onu, ämm, ai, minia ja väimees. Abiellumisega on seotud näiteks küdi (mehe vend), nadu (mehe õde), nääl (naise vend) ja käli (naise õde). Vastavalt murdele võivad nende tähendused ka erineda. Nadu ja käli on ühed vanimad eesti keele sõnad, mis pärinevad uurali tüvest, omasõnad on aga lell ja sõtse.^[1][2]

Sugulus

Eesti keeles on inimeste sugulussuhete tähistamisel kasutusel järgmised nimetused.

I astme sugulus

• Isa
• Ema
• Vanemad – isa ja ema
• Poeg
• Tütar
• Lapsed – pojad ja tütred

II astme sugulus

• Vend
• Õde
• Poolvend
• Poolõde
• Õved – õed-vennad
• Vanaisa – isa isa või ema isa
• Vanaema – isa ema või ema ema
• Vanavanemad – vanaisad ja vanaemad
• Lapselaps – poja laps (pojapoeg, pojatütar) või tütre laps (tütrepoeg, tütretütar)

III astme sugulus

• Onu – ema või isa vend
• Tädi – ema või isa õde
• Lell – isa vend
• Sõtse – isa õde
• Vaarema ehk vanavanaema – vanaema ema või vanaisa ema
• Vaarisa ehk vanavanaisa – vanaema isa või vanaisa isa
• Vanatädi - vanaisa või vanaema õde
• Vanaonu - vanaisa või vanaema vend
• Lapselapselaps
• Õepoeg
• Õetütar
• Vennapoeg
• Vennatütar

IV astme sugulus

• Nõbu – onu, lelle, tädi või sõtse laps
• Vaarvanaema
• Vaarvanaisa
• Onupoeg
• Onutütar
• Tädipoeg
• Täditütar

V ja enama astme sugulus

• Ellema, ellvanaema, ellvaarema, ellvaarvanaema, iidema, iidvanaema, iidvaarema, iidvaarvanaema, iidellema jne. (EE 8. kd)
• Ellisa, ellvanaisa, ellvaarisa, ellvaarvanaisa, iidisa, iidvanaisa, iidvaarisa, iidvaarvanaisa, iidellisa jne. (EE 8. kd)

• Kõuk – eellane

Hõimlus

Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted – need ei ole veresuguluse suhted. Nende tähistamisel on eesti keeles kasutusel järgmised nimetused.

I astme hõimlased

• Abikaasa, kaasa
• Naine
• Mees

II astme hõimlased

• Ämm – abikaasa (mehe või naise) ema
• Äi – abikaasa (mehe või naise) isa
• Väimees – tütre abikaasa (tütre mees)
• Minia – poja abikaasa (poja naine)

III astme hõimlased

• Nääl – naise vend
• Käli – naise õde
• Küdi – mehe vend
• Nadu – mehe õde
• Langud – mehe ja naise vanemad omavahel

IV astme hõimlased

• Kälimees – naise õemees
• Kälis – mehe vennanaine

Vaata ka

• abielu

Kirjandus

• Huno Rätsep. Mul kogu küla sugulasi täis: sugulussõnadest ja nende päritolust. Oma keel. 18 (kevad 2009) 21–33.
• Eduard Vääri. Sugulusalane sõnavara läänemeresoome keeltes. Koostanud ja toimetanud Urmas Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2013.

Välislingid

• Genealoogiaalaste mõistete seletusi, genealoogia.ee
• Tiina Kaukvere. "Sinu uus sugulane: abikaasa eri" Levila, veebruar 2023