Tõnis Mägi
eesti laulja, helilooja ja näitleja From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Tõnis Mägi (sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas) on eesti laulja, rokkmuusik, helilooja ja näitleja.
Foto: Ave Maria Mõistlik, 17. juuli 2011
Elulugu
Ta õppis Tallinna 22. Keskkoolis, kus esines juba algklassipäevil koorisolistina. Lauluharidust sai ta Heino Kaljuste käe all Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee lastekooris.[1] 1966. aastast oli ta biitansambli Rütmikud vokaalsolist, nende esimene avalik kontsert toimus 13. mail 1966.
Tema esimene töökoht oli tehases Punane RET, seejärel töötas ta Tallinna Ekskavaatoritehases.
Pärast ajateenistust Nõukogude armees oli Tõnis Mägi ansambli Baltika vokaalsolist ja töötas muusikuna Pirita restoranis. Hiljem on ta laulnud ka ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seif, 777, Ultima Thule, Estraadiraadio ja Blue Time. Ta on teinud püsivamat koostööd kokku üheksa saateansambliga, kuid nii mõnegi muusikasalvestise või kontserditsükli puhul ka muude muusikakollektiividega.[2]
Telesaatest lauluvõistlusevõitudeni
1971. aastal esines Mägi poplauljana esimest korda televisioonis – Eesti Televisiooni saates "Tere tulemast!"[3], mis avas talle peagi tee Riikliku Filharmoonia kontserdilavadele.[4] 1971. ja 1972. aastal võitis ta ansambliga Baltika esikoha Kaunase laulufestivalil „Merevaigust trompet”. 1972. aastal võitis ta Gennadi Tanieli "Lauluga verelilledest" "Tippmeloodia" lauluvõistluse ning saadeti 1973. aastal toimunud üleliidulisele võistlusele (Kesktelevisiooni telesaatesse) "Art-Loto", mille ta samuti võitis.
1974. aastal hakkas ta solistina kõrvuti Jaak Joala, Boris Lehtlaane ja Marju Kuudiga esinema Olav Ehala ansambli saatel, kontserte anti üle Eesti.
1975. aastal võitis Tõnis Mägi enda kirjutatud lauluga "Pimedale muusikule" võistluskontserdi "Tallinn-Tartu". 1976. aastal pälvis ta sama lauluga üleliidulisel konkursil "Vilniuse tornid" nii parima laulu kui ka parima laulja auhinna. Mägi hakkas koostööd tegema vene helilooja David Tuhmanoviga, kelle lauluga "Ostanovite muzõku" (mis kõlas Mäe esituses 1976. aasta 1. jaanuari varahommikul NSV Liidu Kesktelevisiooni programmis "Kutsuv tuluke") saavutas ta vaat et üleöö üleliidulise tuntuse.[5]
Kümme menukat aastat üleliidulistel lavadel
1976. aastal algas Tõnis Mäe elus kümme aastat kestnud periood, kui pikad kontserdireisid Venemaal ja mujal Nõukogude Liidus tõid kaasa palju tööd, hiiglasliku publiku ja väga suure kuulsuse. Tavaliselt tuli anda üks-kaks kontserti päevas, aga vahel ka kolm-neli – nii juhtus näiteks komsomoli löökehitusel BAM-il.[6][7]
1978. aastal sai temast estraadiansambli Laine solist, mis tähendas, et lisaks Nõukogude Liidu kontserdilavadele pääseti aeg-ajalt esinema ka raudse eesriide taha ning igast aastast kolmveerand möödus ratastel.[8] Kui ansambel Laine pälvis 1980. aastal Eesti NSV teenelise kollektiivi aunimetuse, siis kuulus osa sellest ka Tõnis Mäele.[9]
1980. aastal sai David Tuhmanovi laulust "Olimpiada 80" Tõnis Mäe esituses üks Moskva olümpiamängude teemapalu.
1981. aastal asutas Mägi oma ansambli Muusik Seif, millega jätkas kontserdireise mööda Nõukogude Liitu. Läänelik rokkmuusika, funk, soul ja disko koos vene publiku lemmikuks saanud "Olimpiada"-lauluga lennutasid Tõnis Mäe sel perioodil korduvalt kõige popimate artistide hulka nii Nõukogude Liidu rokk- ja popmuusika edetabelites kui ka Komsomolskaja Pravda lugejaküsitlustes.[10]
Tagasi Eestis ja laulev revolutsioon
1986. aastal asutas ta koos Riho Sibula, Vjatšeslav Kobrini, Raul Vaigla ja Jaak Ahelikuga intellektuaalsemat muusikat viljeleva ansambli Ultima Thule ning on seal aeg-ajalt meelsasti laulnud ka pärast seda, kui 1988. aastal ansamblist lahkus.[11] Sel perioodil töötas ta ühtlasi varieteeartistina hotelli Tallinn varietees.[12] 1989. aastal asutas ta eksperimentaalansambli 777, mille iga jäi aga lühikeseks.
Eesti laulva revolutsiooni ajal esitas ta 1987. aastal koos paljude Eesti popmuusikutega Alo Mattiiseni ühislaulu "Ei ole üksi ükski maa" ning 1988. aastal kirjutas ühed oma heliloomingu tippteosed, laulud "Koit" ja "Palve". Samal perioodil sündisid laulud “Liivakell” ja “Elutants”.[13]
1991. aastal emigreerus Tõnis Mägi Rootsi, kuid pöördus 1993. aastal Eestisse tagasi.
Karjäär taasiseseisvunud Eestis
Aastatel 1993–1999 töötas ta Kuku Raadios muusikatoimetajana, hiljem on teinud seal saateid mittekoosseisulisena. Pikka aega juhtis ta saateid "Liivakell" (alates 1993. aastast) ning "Estraaditop" (1996–2000 ja 2006–2007).[14][15]
1996. aastal toimusid eakaaslastest levimuusikatähtede Jaak Joala, Tõnis Mäe ja Ivo Linna, keda koos hüüti rahvasuus Eesti kolmeks tenoriks, legendaarsed kontserdid "Las jääda kõik, mis hea". 2016. aastal toimunud meenutuskontserdid "Las jääda kõik, mis hea – 20 aastat hiljem" Ivo Linna ja Tõnis Mäe osavõtul kujunesid osalt Jaak Joala mälestuskontsertideks, sest Joala oli 2015. aasta septembris surnud.[16][17][18][19]
Koostöö Rein Rannapiga
Tõnis Mäe koostöö helilooja Rein Rannapiga sai alguse 1971. aastal, kui Mägi esitas Eesti Raadio lauluvõistlusel "Tippmeloodia" Rannapi laulu "Sa tule nüüd". Pärast seda on Mägi olnud muudegi tema levilaulude ("Kirju palli lend", 1973; "Sinu hääl", 1976; "Naera, naera", 1978; "Make up", 1982, jm) esmaesitaja. 1990. aastatel soleeris Mägi Rannapi kantaadis "Ilus maa". Ta on esitanud mitmeid Rannapi ansamblile Ruja kirjutatud laule, sealhulgas teinud kaasa Vanemuise teatri rokkooperis “Ruja” (2008). 2017. aastal laulis ja mängis Tõnis Mägi Rannapi rokkooperis "Nurjatu saar" Vanapaganat; see tegelaskuju oli spetsiaalselt Tõnis Mäele kirjutatud.[20][21]
Alates 2003. aastast on Tõnis Mägi teinud loomingulist koostööd noorema põlvkonna helilooja ja laulja Jarek Kasariga (varasem esinejanimi Charlice).[22][9]
Teatrikarjäär
Peale Rein Rannapi rokkooperites ja muudes muusikalavastustes esinemise on Tõnis Mägi näidelnud ka draamalavastustes, näiteks mänginud teatri NO99 lavastuses "Kuningas Ubu" nimiosa (lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper) ning Draamateatris Anton Tšehhovi "Kolmes ões" parun Tusenbachi (lavastaja Mikk Mikiver) ja Lev Tolstoi "Sõjas ja rahus" Pierre Bezuhhovit (lavastaja Mikk Mikiver). 2001. aastal mängis ta koos Mikk Mikiveriga kahemehenäidendis "Enigma variatsioonid"[23], mida esitati 2002. aastal ka New Yorgis Eesti kultuuripäevadel.[24] Kokku on ta näidelnud veerandsajas lavastuses.
Mägi on kirjutanud teatrilavastuste jaoks muusikat ja teinud muusikakujundusi ("Jumal vikerkaarel" – 1990, Linnahall; "Timm Thaler ehk Müüdud naer" – 1996, Ugala; "Toomas Nipernaadi" – 2003, Ugala; "Tom Jones" – 2000, Vanemuine).
Muid saavutusi
2009. aasta mais võitis Tõnis Mäe laul "Koit" TV3 telesaate "Eesti otsib lemmiklaulu".
2024. aasta novembris valmis Euroopa Liidu laulik "EU Songbook", mis sisaldab 164 laulu, sealhulgas 6 igast Euroopa Liidu liikmesriigist. Eestit esindavate heliteoste seas on koguni kaks Tõnis Mäe loodud laulu: "Koit" (sõnade autor Tõnis Mägi) ja "Palve" (sõnade autor Villu Kangur).[25]
Remove ads
Looming
Tõnis Mägi on 2023. aasta novembris öelnud, et pole enda kirjutatud laulude hulga üle arvet pidanud, kuid ta arvab neid olevat 400–500.[26]
Populaarseid laule
|
|
Helisalvestisi
- 1981 "Tõnis Mägi & Music Seif", EP, Melodija
- 1983 Tõnis Mägi & Music Seif "Mäe kaks nõlva", LP, С60 19439 002, Melodija
- 1990 "Kogutud kodutud", LP, С60 30799 003, Melodija
- 1990 "Tõnis", LP, ZEN 2019, Rockadillo Records
- 1993 "Hüüdja hääl", CD, Trio
- 1995 "Liivakell", CD, SaluMuusik Rec
- 1996 "Las jääda kõik, mis hea 1", CD, ERC008, Eesti Raadio (Jaak Joala, Ivo Linna, Tõnis Mägi)
- 1996 "Las jääda kõik, mis hea 2", CD, ERC009, Eesti Raadio (Jaak Joala, Ivo Linna, Tõnis Mägi)
- 1998 "Kaunilt kaua", CD, Tõnis Mägi
- 2000 "Tõnis Mägi", 2 CD-d, Aidem Pot Hitivabrik: Eesti kullafond
- 2003 "Jäljed", CD, ARM Music
- 2003 "Siirius", CD, ARM Music
- 2005 "Vestlus Hermanniga", CD, Tõnis Mägi
- 2006 "2teist", CD, Sanofi Aventis
- 2008 "Kiik & kirik", CD (Tõnis Mägi ja Politseiorkester)
- 2011 "Tarkus", CD, Elwood Muusik OÜ
- 2012 "Teine ruum", CD, Tõnis Mägi ja Kärt Johanson
- 2016 "Sirius", LP
- 2016 "Tundmatu Mägi", CD
- 2020 "Aovalgus", LP, CD
- 2022 "Romanss", CD – venekeelsetest lauludest koosnev autorialbum «Романс»
- 2024 "Ajapendel", CD, Tõnis Mägi
DVD
- 2002 "pÜHENDUS" (Digibox OÜ)
Rollid filmides
- 1982 – "Šlaager" (muusikaline mängufilm, režissöör Peeter Urbla) – Tõnis Mägi
- 1986 – "Sensatsioon" (muusikaline telemängufilm / teleooper, režissöör Irene Lään) – ajakirjanik František
- 1999 – "Lurjus" (mängufilm, režissöör Valentin Kuik) – relvapoe omanik
- 2019 – "Tõnis Mägi. Vaikus valguses" (dokumentaalfilm, režissöör Priit Pääsuke) – portreefilm temast
Helilooming filmides
- 1985 – "Soovid...soovid ..." (dokumentaalfilm)
- 1987 – "Pingul keel" (muusikafilm)
- 1988 – "Draakoni aasta" (dokumentaalfilm)
- 1988 – "Kas oskame hoida ühte …" II jagu (dokumentaalfilm)
- 1988 – "Eestimaa Laul '88" (dokumentaalfilm)
- 1988 – "Ma pole turist, ma elan siin" (mängufilm)
- 1989 – videoringvaade "Eestimaa" nr 3, märts 1989 (filmikroonika)
- 1989 – videoringvaade "Eestimaa", juuli/august 1989 (filmikroonika)
- 1991 – videoringvaade "Eestimaa", september 1991 (filmikroonika)
- 1995-1996 – "XVI Eesti Päevad Austraalias Melbourne 95" II jagu (harrastusfilm)
- 2004 – "Masingu maastikud: Inimesepoeg valgel laeval" (dokumentaalfilm)
- 2006 – "Laulev revolutsioon" (dokumentaalfilm)
- 2006 – "Tühirand" (mängufilm)
- 2008 – "Aljoša" (dokumentaalfilm)
- 2012 – "Kõik muusikud on kaabakad" (mängufilm)
- 2016 – "Hingemaa" (dokumentaalfilm)
- 2019 – "Emade päev" (dokumentaalfilm)
- 2019 – "Tõnis Mägi. Vaikus valguses" (dokumentaalfilm)
- 2021 – "Sea aasta" (dokumentaalfilm)
- 2021 – "Eesti matus" (mängufilm)
Raamatud
- 2006 – "Tõnis Mägi. Müümata naer" koos Berk Vaheriga. Kirjastus Ilo, ISBN 9985-57-776-0
- 2010 – "Noodiraamat. Tõnis Mägi". Fotod: Maarja Mägi, noodid: Alari Piispa. Kirjastus Elmatar.
Remove ads
Tunnustus
- 1997 – Eesti Raadio aasta muusik
- 1999 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[27]
- 1999 – Suure Vankri auhind (parim meeslaulja)
- 2003 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2002. aasta loominguliste saavutuste (kontserdikava "pÜhendus" ja DVD plaadi) eest[28]
- 2003 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (aasta looja)
- 2004 – Kuldne Plaat panuse eest Eesti popmuusikasse[29]
- 2005 – Eesti Muusikaauhind panuse eest Eesti muusikasse"[30]
- 2007 – Eesti gospelmuusika eriauhind[31]
- 2008 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (aasta looja)
- 2009 – EELK teeneterist (III järk)
- 2010 – Riigivapi III klassi teenetemärk[32]
- 2011 – Tartu medal
- 2017 – Elva linna aukodanik
- 2025 – Kuldne Plaat (aasta meesartist)
Ühiskondlik ja poliitiline tegevus
Tõnis Mägi oli aastatel 2007–2021 erakonna Eestimaa Rohelised liige.
Ta on kandideerinud Riigikokku 1995. aastal valimisliidus Isamaa ja ERSP liit (sai 265 häält) ning 2007. aastal erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas (sai 1215 häält).[33]
Tõnis Mägi on esinenud enda loomingu ja teiste isamaaliste lauludega paljudel Eesti rahva iseseisvust toetavatel üritustel, sealhulgas üldlaulupidudel ja öölaulupidudel. Näiteks 1993. aasta noorte laulupeol esitas ta ühendkooride solistina oma laulu "Palve"; 1994. aasta üldlaulupeost alates on aga mitut järgmistki üldlaulupidu raaminud kaks "Koitu": laulupeo avamisel on kõlanud ühendkooride esituses Mihkel Lüdigi "Koit" ja laulupeo finaalis Tõnis Mäe "Koit".[34]
Tõnis Mägi on sõna võtnud Euroopa Liidu vastu ja EKRE toetuseks.[35] Ta esines 2019. aastal Eesti Vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigule järgnenud kontserdil, mida korraldas Sinine Äratus.[36] Ta kutsus avalikkust üles 2021. aasta Eesti presidendivalimistel valima presidendiks Henn Põlluaasa.[37]
22. aprillil 2017 võttis Tõnis Mägi sõna Rail Balticu vastasel meeleavaldusel.[38][39]
23. oktoobril 2021 esines Tõnis Mägi Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel koroonapiirangute vastu.[40] Meeleavaldusele eelnenud videopöördumises, milles Tõnis Mägi kutsus üles meeleavaldusel osalema[41], tsiteeris ta Leelo Tungla luuleridu, mis tekitas nende autoris pahameelt.[42] Samuti on kriitikat pälvinud laulja tegevus vaktsineerimisvastasuse reklaamimisel.[43][44]
Tõnis Mägi on oma kontsertide ja esinemistega pannud õla alla paljudele Eesti ühiskonna valupunkte leevendavatele heategevusprojektidele, olgu tegu Tartu Maarja kiriku taastamise (2023),[45] Põltsamaa kiriku lossitorni taastamise (2001),[46] tänavalaste ja kristliku noortekodu toetamise (2001),[47] Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi kaudu keeruka raviaparatuuri soetamise (2010)[48] või hättasattunud loomade abistamisega (2012)[49] jpm.
Remove ads
Isiklikku
Tõnis Mäe vanemad olid Eesti Raadio segakoori lauljad Tatjana ja Nestor Mägi.[50]
Tõnis Mägi on neljandat korda abielus. Esimene abikaasa oli Virve, kellega ta tutvus üliõpilasmalevas ja 22-aastaselt abiellus. 1980. aastal abiellus ta Laine Mihelson-Adamsoniga (Mägi); nende tütar on Liis-Katrin (1983), kes on abielus näitleja Märt Avandiga. Abielust Piia Kaldmaga (Mägi) on tal tütar Maarja (1992). Alates 2001. aastast on Tõnis Mägi abielus laulja Kärt Johansoniga, neil on tütred Liidia (1999) ja Mirt (2003).[51]
Ta on oma heliloomingut pühendanud paljudele lähedastele, sealhulgas kõigile oma tütardele. Näiteks laul "Kaunilt kaua" on kirjutatud vanimale tütrele Liis-Katrinile.[52] Tütar Mirdile on pühendatud aga üks Tõnis Mäe väheseid instrumentaalpalu "Vestlus Hermanniga".[53]
Tõnis Mäe pinginaaber Tallinna 22. keskkoolis oli Siim Kallas.[54][9]
2017. aastal käis Mägi healoomulise ajukasvaja operatsioonil.[55][56]
Remove ads
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads