Tšernihiv

Tšernihiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernihivi oblasti keskus. Asub Desna paremal kaldal.

Tšernihiv
ukraina Чернігів (Tšernihiv)
Tšernihivi lipp Tšernihivi vapp
Pindala: 79 km²
Elanikke: 282 747 (2022)
Koordinaadid: 51° 30′ N, 31° 18′ E

Ajalugu

Tšernihiv on Kiievi-Vene vanimaid linnu. 9. sajandil oli see severjaanide keskus. Asulat on esmamainitud 907. aastal. Jaroslav Targa poja Svjatoslav II Jaroslavitši, Tšernigovi vürsti ja Rjurikovitšide Tšernigovi vürstidünastia rajaja ajal kujunes vürstiriik ja selle valitsejad üheks olulisemaks dünastiaharuks Vana-Vene riigi alal, kui Jaroslavi kolm poega valitsesid kolmeks jagatud Vana-Vene alasid. 1239. aastal rüüstasid linna mongolid. 1370. aastast kuulus Tšernihiv Leedu suurvürstiriiki, 1503. aastal läks Moskva vürstiriigile.

Sõjategevus 2022. aastal

 Pikemalt artiklis Tšernihivi piiramine

2022. aastal sai linn kannatada sõjategevuses. 6. märtsil 2022 andis president Zelenskõi linnale kangelaslinna tiitli.^[1]

Galerii

• 
  Vaade Tšernihivi detinetsilt
• 
  Tšernihivi Issandamuutmise peakirik, ehitatud 1030. aastal
• 
  Tšernihivi Paraskeva kirik, 1201
• 
  Borõssi ja Glibi kirik
• 
  Katariina kirik 17. sajandist
• 
  Tšernihivi Kolmainu kloostri Jumalaema templisseminemise kirik 1677. aastast
• 
  Tšernihivi rügemendikantselei hoone, ehitatud 1690. aastatel
• 
  Tšernihivi kolleegiumi ukraina barokkstiilis hoone 18. sajandi algusest
• 
  Tšernihivi Jeletski kloostri Jumalaema Uinumise kirik
• 
  Kolmainsuse kloostri Püha Kolmainu katedraal
• 
  Kolmainsuse kloostri Püha Kolmainu katedraali kellatorn
• 
  13. sajandi märtritele pühitsetud Mihhaili ja Fjodori kirik, püstitatud 19. sajandil
• 
  Administratiivhoone Tšernihivis
• 
  Oblasti filharmoonia hoone
• 
  Hotell Tšernihivis
• 
  Tarass Ševtšenko nimeline draamateater
• 
  Peapiiskopi residents
• 
  Tšernihivi raudteejaam

Vaata ka

• Tšernigivi vürstiriik
• Tšernihivi piiramine