Tahhümeeter

Tahhümeeter on geodeesia valdkonnas kasutatav elektrooniline/optiline mõõteriist.^[1]

Tahhümeetriga on võimalik mõõta nii kaugust kui ka nurki. Kaugust mõõdetakse prisma või reflektorilt tagasipeegelduva laserikiirega.^[2] Kasutatakse mõõdistamiseks nii looduses kui ka ehitusplatsidel.

Nikon DTM-332

Tahhümeetri kasutamise eelised

• Mõõtmisi on võimalik teha väga kiiresti;
• mõõtmised on väga täpsed;
• andmete lugemisel ja salvestamisel tekib vähe vigu;
• koordinaate arvutatakse väga kiiresti ja täpselt;
• mõõtmistulemused salvestuvad kohe tahhümeetri mällu.^[3]

Nikon DTM-332

Tahhümeetri osad

1. optiline sihik – tahhümeetri ülaosas keskel paiknev silindrilise kujuga sihik, vajalik tahhümeetri esialgseks suunamiseks objektile;
2. kremaljeerkruvi – suur kummist ring tahhümeetri ülaosas teleskoobi küljes, vajalik teleskoobi fokuseerimiseks;
3. vertikaalring/diopterring – väiksem kummist ring teleskoobi küljes, vajalik pikksilma niitristiku teravustamiseks;
4. pikksilm – klaasist väike ring teleskoobi eesküljel diopterringi keskel;
5. silindriline vesilood – näidiku ja tahhümeetri optika vahel asetsev numbritega piklik lood, vajalik tahhümeetri loodimiseks;
6. vertikaalringi peenliigutuskruvi – vertikaalringi kinnituse ees asetsev ringjas nupp, vajalik teleskoobi täpseks vertikaalasendis (üles-alla) liigutamiseks;
7. näidik – tahhümeetri allosas paiknev ekraani ja nuppudega agregaat, vajalik andmete sisestamiseks ja mõõdetud andmete vaatamiseks;
8. horisontaalringi peenliigutuskruvi – tahhümeetri paremal küljel, näidikuga risti asetsev hoob, vajalik tahhümeetri asendi muutmiseks ja lukustamiseks;
9. treeger – tahhümeetri kõige alumine osa, koosneb kolmest kõrgusi tellitavast kruvist ja kinnituskruvist, vajalik tahhümeetri kinnitamiseks statiivi külge.

prisma saua otsas

prisma saua otsas, näha on ka vesilood