Tallinna–Haapsalu rongiliin
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Tallinna–Haapsalu rongiliin oli reisirongiliin, mis liikus mööda Tallinna–Keila ja Keila–Haapsalu raudteed.
Ajalugu

- 1869–1870 rajati Tallinna–Keila raudtee Balti Raudtee Seltsi poolt Balti raudtee (Paldiski–Tallinna–Peterburi raudteeliin) ühe osana.
- 1902. aastal algas raudteeliini ehitus Keila ja kuurortlinna Haapsalu vahel.
- 1905. aastal avati Keila–Haapsalu raudtee.
- 1920. aastatel ehitati Rohuküla sadamas basseinidevahelisele kaile laiarööpmeline raudtee.
- 1922–1923 ehitati Sooniste, hilisema Turba raudteejaama lähedal Ellamaa elektrijaam, mis hakkas elektriga varustama Tallinna–Haapsalu liini raudteeobjekte, Tallinna–Pääsküla raudteeliini elektriraudteed ja hiljem ka Nõmmet Tallinna lähedal.[1]
- juunis 1935 võeti reisijate veoks kasutusele Eestis ehitatud diisel-elektriline mootorvagun DeM 31 nimega Lendav Läänlane. Sõit Tallinnast Haapsallu kestis ligikaudu kaks tundi, Rohuküla sadamast sai laevaga jätkata reisi Kuressaarde.[2]
- 19. juulil 1958 avati 15,7 km pikkune Pääsküla–Keila elektrifitseeritud raudteelõik.
- 15. juulil 1965 avati 10,6 km pikkune Keila–Vasalemma elektrifitseeritud raudteelõik.
- 4. septembril 1981 avati 14 km pikkune Vasalemma–Riisipere elektrifitseeritud raudteelõik.
- 15. septembril 1995 otsustas Eesti Raudtee haldusnõukogu sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõigu.
- Viimane regulaarne reisirong (DR1A-226) liinil Tallinn–Haapsalu sõitis 22. septembril 1995.[3]
- Novembris 1997 müüs Eesti Erastamisagentuur Riisipere–Haapsalu raudteelõigu (53 km) sümboolse 5300 krooni eest (100 kr/km) Aarne Taalile.[4]
- 1. mail 1998 alustas tegevust OÜ Haapsalu Raudtee, mis hankis kaubaveduri seeriast M62-1296, mis nimetati Robertiks. See oli ainus vedur nn Haapsalu raudteel.[5]
- 2001. aastal saadi Haapsallu kolinud raudteemuuseumi varana Edelaraudteelt väike manöövrivedur TGK2-1891.
- 2004. aasta kevadel algasid raudteel lammutustööd[6]. Mai alguses koondati kogu personal ja Robert tegi viimased sõidud Haapsalu ja Riisipere vahel.
- Keila–Haapsalu raudteest on säilinud 31,6 km pikkune Keila–Turba raudteelõik, mis on elektrifitseeritud ja kuulub Eesti Raudteele.[7] Säilinud Keila–Turba raudteel liiguvad nüüdisajal Elroni elektrirongid liinil Tallinn–Turba.
- 11. mail 2017 eraldas valitsus 135 miljoni euro suurusest taristuinvesteeringute programmist kaheksa miljonit eurot Haapsalu raudtee esimese Riisipere–Turba etapi taastamiseks.
- Jaanuaris 2019 algasid ehitustööd Riisipere–Turba 6,5-kilomeetrisel lõigul. Ehitus valmis sügisel 2019 ning seejärel taastati rongiliiklus.
- 8. detsembril 2019 algas regulaarne rongiliiklus Turbaga.[8]
Remove ads
Pildid
- Pääsküla raudteepeatus
- Pääsküla jaamahoone Suvila tänav 1 (ehitatud 1926)
- Keila jaamahoone
- Vana piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul
- Vasalemma jaamahoone
- Vasalemma raudteejaam
- Riisipere jaamahoone
- Vaade Riisipere perroonilt põhja suunas
- Raudtee lõpp Riisiperes
- Endise Turba raudteejaama hoone (2008)
- Raudteetamm (Läänemaa Tervisetee) Turba ja Ellamaa vahel
- Endine Risti raudteejaam (2014)
- Endine Palivere raudteejaam
- Taebla raudteejaama peahoone fassaad
- Haapsalu raudteejaama peahoone kaugelt (2011)
Remove ads
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads