Tallinna–Haapsalu rongiliin

Tallinna–Haapsalu rongiliin oli reisirongiliin, mis liikus mööda Tallinna–Keila ja Keila–Haapsalu raudteed.

Ajalugu

• 1869–1870 rajati Tallinna–Keila raudtee Balti Raudtee Seltsi poolt Balti raudtee (Paldiski–Tallinna–Peterburi raudteeliin) ühe osana.
• 1902. aastal algas raudteeliini ehitus Keila ja kuurortlinna Haapsalu vahel.
• 1905. aastal avati Keila–Haapsalu raudtee.
• 1920. aastatel ehitati Rohuküla sadamas basseinidevahelisele kaile laiarööpmeline raudtee.
• 1922–1923 ehitati Sooniste, hilisema Turba raudteejaama lähedal Ellamaa elektrijaam, mis hakkas elektriga varustama Tallinna–Haapsalu liini raudteeobjekte, Tallinna–Pääsküla raudteeliini elektriraudteed ja hiljem ka Nõmmet Tallinna lähedal.^[1]
• juunis 1935 võeti reisijate veoks kasutusele Eestis ehitatud diisel-elektriline mootorvagun DeM 31 nimega Lendav Läänlane. Sõit Tallinnast Haapsallu kestis ligikaudu kaks tundi, Rohuküla sadamast sai laevaga jätkata reisi Kuressaarde.^[2]
• 19. juulil 1958 avati 15,7 km pikkune Pääsküla–Keila elektrifitseeritud raudteelõik.
• 15. juulil 1965 avati 10,6 km pikkune Keila–Vasalemma elektrifitseeritud raudteelõik.
• 4. septembril 1981 avati 14 km pikkune Vasalemma–Riisipere elektrifitseeritud raudteelõik.
• 15. septembril 1995 otsustas Eesti Raudtee haldusnõukogu sulgeda Haapsalu–Riisipere raudteelõigu.
• Viimane regulaarne reisirong (DR1A-226) liinil Tallinn–Haapsalu sõitis 22. septembril 1995.^[3]
• Novembris 1997 müüs Eesti Erastamisagentuur Riisipere–Haapsalu raudteelõigu (53 km) sümboolse 5300 krooni eest (100 kr/km) Aarne Taalile.^[4]
• 1. mail 1998 alustas tegevust OÜ Haapsalu Raudtee, mis hankis kaubaveduri seeriast M62-1296, mis nimetati Robertiks. See oli ainus vedur nn Haapsalu raudteel.^[5]
• 2001. aastal saadi Haapsallu kolinud raudteemuuseumi varana Edelaraudteelt väike manöövrivedur TGK2-1891.
• 2004. aasta kevadel algasid raudteel lammutustööd^[6]. Mai alguses koondati kogu personal ja Robert tegi viimased sõidud Haapsalu ja Riisipere vahel.
• Keila–Haapsalu raudteest on säilinud 31,6 km pikkune Keila–Turba raudteelõik, mis on elektrifitseeritud ja kuulub Eesti Raudteele.^[7] Säilinud Keila–Turba raudteel liiguvad nüüdisajal Elroni elektrirongid liinil Tallinn–Turba.
• 11. mail 2017 eraldas valitsus 135 miljoni euro suurusest taristuinvesteeringute programmist kaheksa miljonit eurot Haapsalu raudtee esimese Riisipere–Turba etapi taastamiseks.
• Jaanuaris 2019 algasid ehitustööd Riisipere–Turba 6,5-kilomeetrisel lõigul. Ehitus valmis sügisel 2019 ning seejärel taastati rongiliiklus.
• 8. detsembril 2019 algas regulaarne rongiliiklus Turbaga.^[8]

Pildid

• 
  Pääsküla raudteepeatus
• 
  Pääsküla jaamahoone Suvila tänav 1 (ehitatud 1926)
• 
  Keila jaamahoone
• 
  Vana piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul
• 
  Vasalemma jaamahoone
• 
  Vasalemma raudteejaam
• 
  Riisipere jaamahoone
• 
  Vaade Riisipere perroonilt põhja suunas
• 
  Raudtee lõpp Riisiperes
• 
  Endise Turba raudteejaama hoone (2008)
• 
  Raudteetamm (Läänemaa Tervisetee) Turba ja Ellamaa vahel
• 
  Endine Risti raudteejaam (2014)
• 
  Endine Palivere raudteejaam
• 
  Taebla raudteejaama peahoone fassaad
• 
  Haapsalu raudteejaama peahoone kaugelt (2011)

Vaata ka

• Tallinna–Riisipere raudteeliin
• Tallinna–Keila raudtee
• Keila–Riisipere raudtee
• Ellamaa elektrijaam
• Rohuküla sadam