Tallinna–Helsingi laevaliin

Tallinna–Helsingi laevaliin on laevaliin Tallinna ja Helsingi vahel. Laevaliinil sõidavad parvlaevad, aga aastail 1990–2008 sõitsid ka kiirlaevad ja kiirparvlaevad, mille reisi kestus oli 1 tund ja 30 või 40 minutit. Alates 2008. aastast sõidavad sel liinil peamiselt kiired parvlaevad.

"Tallinna-Helsingi liin" suunab siia. Lennuliini kohta vaata artiklit Tallinna–Helsingi lennuliin.

Laevad Tallinna–Helsingi liinil 2015. aastal. Tallinki laev Superstar liigub Tallinna poole ja Linda Line'i laev Helsingi poole

Laevaliinil on järgmiste laevaettevõtete laevu:

• Viking Line
  • Viking XPRS
• Tallink
  • Megastar
  • MyStar
  • Silja Europa
• Eckerö Line
  • Finlandia

Laevaliini ajaloost Nõukogude Liidu ajal

1964. aastal hakati tegema ettevalmistusi reisijate regulaarliikluse avamiseks Tallinna–Helsingi liinil, misjärel otsustati avada reisilaevaliin järgmise, 1965. aasta 1. mail. Mustalt merelt toodi kohale reisilaev Artek ja selle uueks nimeks sai Vanemuine. Eesmärk oli hakata vedama Tallinna Soome turiste välisvaluuta teenimiseks. Vastavalt riikidevahelisele kokkuleppele hakkas Soome poolt liini teenindama aurik Wellamo. ^[1]

Reisilaev Vanemuine ehitati 1964. aastal Bulgaarias Varnas. Laeva pikkus oli 63,8 m, laius 9,3 m, süvis 3,0 m ja kogumahutavus 1002 brt. 1000 hj diiselmootor andis laevale kiiruse 12,3 sõlme. Pärast valmimist hakkas reisilaev Arteki nime all sõitma Mustal merel. teenindamiseks püstitati Tallinna sadamasse väike paviljon. Ühekorruselises hoones alustas tööd ka tolliteenistus. 9. juulil 1965 tõi soomlaste Wellamo Tallinna esimesed 200 Soome turisti, kes majutati toonasesse Inturisti hotelli Tallinn. ^[1]

Esimese hooaja lõpetasid Vanemuine ja Wellamo 1. oktoobril. Kaks laeva olid selleks ajaks vedanud kokku 19 000 reisijat, neist 12 000 Vanemuine. Peamiselt sõitsid Tallinna ja Helsingi vahet soome turistid, Nõukogude Liidu kodanikke oli laevadel mitu korda vähem. Paraku sai esimese aasta jooksul selgeks, et Vanemuine on liini teenindamiseks liiga väike. 1966. aastal toodi Läänemerele suurem reisilaev, millele pandi nimeks Tallinn. Pärast seda viidi Vanemuine Arhangelskisse ja sai 1967. aastal nimeks Solovik. 1988. aastal see reisilaev lammutati. ^[1]

Reisilaev Tallinn ehitati Leningradis 1960. aastal. Laeva 101,5 m pikkuse juures oli selle parraste vahekaugus keskosas 14,6 m ja süvis 3,8 m. 2000 hj peamasin andis 3219 brutotonnaažiga reisilaevale kiiruse 16 sõlme. Laeval oli 247 mugavat kajutikohta, muusikasalong, 72 kohaga restoran ja kaks baari kokku 40 kohaga. ^[1]

Liiklusega Tallinna ja Helsingi vahel alustati mai algul ja see kestis oktoobri lõpuni. Alus teenindas Eesti ja Soome vahelist laevaliini kuni 1980. aastani, mil selle vahetas välja oluliselt suurem reisiparvlaev Georg Ots. Pärast seda ehitati laev ümber, kajutitest tehti õppeklassid ja mootorlaev anti üle MTÜ-le Noorte Mereklubi. 2003. aastal lõigati laev Kalasadama kai ääres vanarauaks. ^[1]

Reisilaev Georg Ots oli esimene kaheksast laevast koosnevast seeriast, mis ehitati Poolas Szczecini laevatehases. Nõukogude Liidu tellimusel. Laeva kogumahutavus oli 12549 brt, pikkus 134,5 m, laius 21,0 m ja süvis 5,7 m. Peamasinate võimsus oli 12 800 kW ja aluse reisikiirus 19 sõlme. Laev suutis liikuda ka paarikümne sentimeetri paksusega jääga. ^[1]

1993. aastal tehti laevale põhjalik remont ja ümberehitus, pärast mida sai reisilaevast parvlaev. Ümberehituse käigus taastati laevale esialgselt planeeritud autotekk. Pärast ümberehitamist võttis alus pardale 1200 reisijat, 13 normaalpikkusega (13,6 m) poolhaagist või 107 sõiduautot. ^[1]

Viimastel aastatel vedas Georg Ots Tallinn–Helsingi liinil kuni 300 000 reisijat aastas. Viimase reisi tegi alus 24. detsembril 2000. Paar aastat hiljem müüdi Venemaa laevandusettevõttele ning see tegi regulaarreise Peterburi–Kaliningradi liinil kuni 2013. aastani.

Vaata ka

• Linda Line
• Nordic Jet Line
• Silja Line