Tallinna 21. Kool
kool Tallinnas From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Tallinna 21. Kool on üldhariduskool Tallinnas. See alustas tööd 1903. aastal Tallinna II kroonualgkooli nime all.
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2024) |
1917. aastal hakkas kool kandma nime Tallinna XXI Algkool ning aastatel 1923/1924 asus ümber praegusesse koolimajja aadressil Raua 6.
Tallinna 21. Koolis töötasid aastaid olulised eesti haridustegelased Enn Murdmaa ja Riho Päts.
Tänapäeval on enam kui 1300 õpilasega Tallinna 21. Kool suurim eestikeelse õppega kool Tallinnas. 2015. aasta juunist on kooli direktor varem haridusministeeriumis ja haridusametis töötanud Meelis Kond.
2016. aastal pälvis Tallinna 21. Kool uueneva haridusasutuse tunnustuse.[viide?]
Kool kuulub G5 õpilasesinduste liitu, mille eesmärgiks on viie Tallinna kesklinna kooli vahelise koostöö arendamine. Kooli hümn on "Pesapuu",[1] mille sõnad on kirjutanud Ellen Niit ja muusika komponeerinud kooli vilistlane Veljo Tormis.[viide?]
Remove ads
Ajalugu
1903–1923
16. oktoobril 1903 kirjutati Eesti Postimehes: "2. oktoobril on Tallinna II poisslaste alguskool sisse õnnistatud." Koolimaja asus siis praeguses Poska tänavas selleks tarbeks kohandatud üürimajas.[2]
1911. aastaks oli kool juba muudetud Tallinna 2. Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkooliks. Sel aastal õppis seal 150 õpilast ja teiste linna algkoolide seas oli kool suurim ning kõige paremini varustatud. Alates 1917. aastast toimus õppetöö eesti keeles (oli varem venekeelne). Samal aastal muudeti kool Tallinna Linna 21. Algkooliks.[2]
Et koolimaja oli oma linnajaos ainus, hakkas üha enam ennast tunda andma ruumikitsikus. Lõpuks läks see nii suureks, et linn pidas vajalikuks midagi ette võtta. 21. juunil 1922 antigi nõusolek "kõrgema algkoolimaja ehitamiseks". Arhitektiks määrati linnanõunik Artur Perna. 15. oktoobril toimus pidulik nurgakivi panek, kus olid kohal paljud tollased tähtsad riigimehed eesotsas presidendiga. Eesti Vabariigi esimene riiklikest vahenditest ehitatav koolihoone pidi valmis saama 1. septembriks 1923. Kõik aga ei läinud nii, nagu oli planeeritud. Ehitustöödes tekkis venimine, sest pehme pinnase tõttu tekkisid hoone fassaadi ja seintesse praod. Ajakirjanduses põhjustas see teatavat poleemikat ja vaidlused süüdlase üle kestsid 1930. aastateni, mis sest, et koolimaja juba ammu kasutusel oli. Pikaks ajaks jäi koolile külge hüüdnimi "pragukool".[2]
1923–1940

1923. aasta 3. oktoobril oldi siiski nii kaugel, et ülemistel korrustel sai tööd alustada. Õppenõukogu otsusega hakati seda päeva tähistama kooli aastapäevana. Aasta lõpuks võeti maja ametlikult vastu. Avaaktus oli ülemaaliselt tähtis sündmus. Sellest andis tunnistust kutsutud külaliste rohkus. Kohal olid eesti avaliku elu tegelased ning väliskülalised USA-st, Ungarist ja mujalt.[3]
Uueks direktoriks sai kool Ernst Martinsoni (aastast 1935 Enn Murdmaa), väga edumeelse ja aktiivse mehe. Kui uue maja katuse alla liideti kaks vana kooli: Tallinna Linna 21. ja 26. Algkool, siis tema oli see, kes moodustas neist kahest ühise kollektiivi. Kooli ammused vilistlased mäletavad üllatavalt hästi koolielu ja õpetajaid. Nagu ühest suust räägivad nad kooli heast korrast ja nõudlikkusest, samas aga ka väga heatahtlikust suhtumisest õpilastesse. Direktoril oli kombeks vembumehi enda juurde koju kutsuda, rääkida maast ja ilmast ning nagu muuseas halvast teost.[3]
21. Algkooli maine kerkis, kool sai oma näo ja oli tuntud üle kogu Eesti. Muuhulgas tegi kool endale nime ka muusikakasvatuses. Õpetaja Riho Päts organiseeris lühikese ajaga suure laulukoori ja vilepilliorkestri. Tegutses kooliteater õpetaja M. Suigu juhatusel. Lavastati näidendeid, nagu "Sõnajalaõis", "Neetud talu" jt. Aktiivne ja laiahaardeline oli koolis Punase Risti Seltsi tegevus, koostööd tehti ka mitme välisriigi punaristlastega.[3]
Tallinna 21. Algkoolis õppisid peamiselt kehvema elujärjega töölisperede lapsed. Enn Murdmaa mälestustes on kirjas koolijuhti sügavalt liigutanud seik. Kui ta ühes klassis küsinud, kus õpilastele kõige rohkem olla meeldib, saanud ta vastuseks: koolis.[3]
Lahing juunis 1940
21.–22. juunil 1940 toimus 21. Kooli juures nn Raua tänava lahing Eesti Sidepataljoni ning Eestisse tunginud NSV Liidu vägede ja uute stalinlike okupatsioonivõimude loodud nn töölisomakaitse vahel.[4]
Pärast Eesti okupeerimist 17. juunil sundloovutati Eesti sõjaväe kasarmud Nõukogude armeele, mistõttu Sidepataljon paigutati ümber 21. Kooli hoonesse Raua tänaval. 21. juuni õhtul saabusid hoone juurde end töölisomakaitse esindajateks nimetanud isikud, kes nõudsid pataljoni sõduritelt relvade loovutamist. Sõdurid keeldusid sellest, ent seejärel, kui kooli juurde saabus ka Nõukogude soomusmasin, andsid nad siiski relvad ära. Kella 22 paiku saadi teada, et ametisse on astunud stalinlike okupatsioonivõimude moodustatud Johannes Varese valitsus, misjärel Nõukogude okupante toetav relvastatud salk lahkus. Mõni aeg hiljem avastasid Eesti sõdurid koolimaja õuest mobilisatsiooni tarbeks varutud relvad, millega nad endid taas relvastasid. Enne keskööd tuli valvet üle võtma uus nn töölisomakaitse salk, kuid see ei olnud paraku teadlik eelmise salga lahkumisest. Eesti sõdurid keeldusid neid sisse laskmast ning tõenäoliselt avas stalinlik relvarühmitus selle tõttu esimesena tule, mille tagajärjel langes Sidepataljoni reamees Johannes Mandre. Seepeale taandusid Sidepataljoni sõdurid koolimajja ning avasid akendest vastutule.
Vahelduva intensiivsusega lahing kestis koolimaja ümber mitu tundi, kuni kohale jõudis uue stalinliku "Varese valitsuse" sõjaminister Tõnis Rotberg ning kuus Nõukogude soomusautot.[5] Seejärel otsustasid Sidepataljoni sõdurid alistuda, relvad korjati neilt taas kokku ning okupatsiooniväed rüüstasid koolimaja. Raua tänava lahingus langes Sidepataljoni poolelt lisaks reamees Mandrele ka allohvitser Aleksei Männikus, kes sai okupantide lastud kuulist surmavalt haavata siis, kui ta viis haavatud sõdureid haiglasse.[4] Mandre ja Männikus olid nende väheste Eesti sõdurite seas, kes langesid Teise maailmasõja ajal Eesti vormis ja Eesti lipu all. Koolimaja ründajate poolel langes vähemalt üks võitleja, kuid on räägitud ka enam kui kümnest langenust.[4]
1940–1946
Koolielus toimus pärast Nõukogude okupatsiooni algust täielik pööre. Kõik, mis kahe aastakümnega oli saavutatud, tunnistati kõlbmatuks. Juba esimesel õppenõukogu koosolekul edastas kooli direktor kõrgemalt tulnud korraldused: kiiresti muretseda koolile kommunistliku partei juhtide ja NSV Liidu riigitegelaste portreed, panna üles nõukogulikud loosungid, võtta tarvitusele sõna "seltsimees", seada sisse punanurgad, kõrvaldada raamatukogust "kõlbmatud raamatud" (10 000 köitest jäi järgi vaevalt 300), jälgida, et õpetajate ja õpilaste hulgas poleks "kontrrevolutsioonilist" liikumist, alustada avaaktust "Internatsionaali" laulmisega jne.[5]
Saksa okupatsiooni ajal, 1941. aastal kooli algus hilines, koolipinki istuti alles oktoobris. Kommunismimeelsuses kahtlustatav Enn Murdmaa vallandati ja suleti 100 päevaks vanglasse.[5]
Kool elas sõjaaja rahutut ja rasket elu, puudust tunti peaaegu kõigest. Õpilasi keelitati säästma vihikuid (õpilase kohta oli ette nähtud ainult 10 vihikut), tinti, pliiatseid, koguma ajalehti, et neid rindele saata, vanarauda ja konte. Taastati kooli vanad tavad, kadus ühe nõukogude aastaga tekkinud võlts ja väline paraaditsemine.[5]
Sõda küll laastas koolihoonet, kuid ei muutnud seda rusudeks. Et Tallinna suuremad koolimajad anti saksa sõjaväe kasutusse, pandi õpilased käima teistesse koolidesse. Olukord oli keeruline ja tingimused õppimiseks täiesti ebasobivad. 1943/1944. õppeaasta lõpetati kohe pärast Tallinna barbaarset pommitamist 9. märtsil. Õpetajad pidid kolme päeva jooksul teatama, kuhu keegi tööle läheb. 1944. aasta sügisel, kui Eestisse olid naasnud Nõukogude väed, sai kool oma maja tagasi, allüürnikud aga jäid.[5]
Esmaülesanne oli kool hädapäraseltki töökorda saada. Tohutu plahvatus sadamas oli purustanud peaaegu kõik aknaklaasid, hävinud või kõlbmatuks oli muutunud enamik õppevarast. Füüsikaklassi varandus olla vabalt mahtunud kolme korvi. Õppetöö lonkas mõlemat jalga, põhjuseks sagedased elektrikatkestused, kütmata ruumid, õpikute ja koolitarvete puudumine, aga ka õpilaste väga sage koolist eemalejäämine kehva tervise ja raskete koduste olude tõttu.[5]
1946–1965
1946. aastal muudeti kool keskkooliks, mille nimeks sai Tallinna 21. Keskkool. Esimene lend lõpetas 1950. aastal.[6]
Linda Amtus oli direktor novembrist 1949 kuni augustini 1952, Agu Tali septembrist 1952 kuni augustini 1954, Elmi Morgen oktoobrist 1954 kuni jaanuarini 1959.
1959. aasta mais sai kooli direktoriks Artur Tiki, kes jäi direktoriks 19 aastaks, kuni juulini 1978. Selle aja jooksul tegi ta koolis mitmeid uuendusi, algatas uusi traditsioone ning andis koolile väärika maine, mis on kestma jäänud tänini.[6]
1958. aastal avati esimene muusikaklass ning kolm aastat hiljem toimus esimene kevadkontsert, millest on saanud üks kooli suuremaid ja elujõulisemaid traditsioone. Avati ka kunsti ja inglise keele eriklass.[6]
1965–1991
Valmis kauaoodatud juurdeehitis ja kaks aastat hiljem ka spordihoone arhitekt Heli Härmsoni projekti järgi, mis andis koolile juurde ühe õpetajate toa ja 14 klassiruumi, mille hulgas oli mitu ainekabinetti. Spordihoone sisaldas suurt võimlat ja ujulat, spordiväljak valmis 1970. aastatel.[7]
1987. aastal sai kool lipu ja aasta hiljem lõpusõrmuse. Toimus ka esimene kunstinädal direktor Arvo Tamsare algatusel.[7]
1989. aastal võttis Tallinna 21. Keskkool osa õpilasvahetusest Daltoni kooliga Ameerika Ühendriikides, mis oli üks esimesi omataolisi projekte Eestis.[7]
1980. aastate lõpus sai alguse traditsioon korraldada kooliperele jõulukontsert, kus tehakse teatrit ja kuulatakse tuntud muusikuid. Alguse said ka "Nunnunäitused" algklassidele.[7]
1991–2003
Kool hakkas aktiivsemalt tegutsema rahvusvahelisel tasandil, näiteks liitus ta rahvusvahelise tervist edendavate koolide projektiga, mille sidemed sõpruskoolide vahel püsivad siiani. Alustati ka koostööd Lahti kooliga Soomes.[8]
1992. aastal algas kolme kooli – Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli – vaheline humanitaarainete alane koostööprojekt KoKoKo, mis jätkub siiani.[8]
1990. aastate algusest hakkasid toimuma viimase lennu päevad, kus eelmisel aastal lõpetanud vilistlased tulevad jagama nõuandeid edasiste valikute kohta abiturientidele. 1990. aastate keskelt sai alguse traditsioon korraldada abiturientidele lõpuball.[8]
Loodi ametlikult õpilasomavalitsus ning aasta hiljem asutati Tallinna 21. Kooli ja Tallinna Reaalkooli eestvedamisel G5, mis on viie kooli (Tallinna 21. Kooli, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna Prantsuse Lütseumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi) vaheline koostöö liit.[8]
1994. aastal hakati koolis õpetama kolmandanda võõrkeelena saksa keelt, paari aasta pärast lisati ka prantsuse ja hiljem hispaania keel.[8]
1998. aastast hakkas kool kandma oma praegust nime – Tallinna 21. Kool ning hakkas ilmuma koolileht Lennuk.[8]
2003–2015
Koolimaja vana hoone renoveerimine ja uue juurdeehitise valmimine 2000. aastate algul venis peaaegu samamoodi nagu 1920. aastate algul, kui algset Raua tänava koolimaja ehitama asuti. Ehitustööde ajal toimus õppetöö Tondiraba ja Liivalaia koolis, kust koliti uude koolimajja 2003. aastal. Samal aastal tähistas kool ka oma 100. aastapäeva, mille puhul anti välja kogumik "Sada aastat koolikella".[9]
Tugeva hoo said sisse kooli koduleht ja näitering ning ka muusikas saavutati aina paremaid tulemusi. Koos uue hoone ning paar aastat hiljem spordiväljaku valmimisega paranesid oluliselt ka võimalused huviringide tööks ja sporditreeninguteks.[9]
Viimastel aastatel on kool pälvinud mitmeid auhindu, nagu näiteks "Hea huvitegevusega kool", "Hea õpikeskkonnaga kool" või "Innovaatiline tegu". Väga heal tasemel on ka aina enam õpilasi kaasa haarav ja aktiivsemaks muutuv õpilasesindus, kes on algatanud heategevus- ja koostööprojekte, nagu näiteks "Tibud kampa" või erinevad G5 koolide üritused. Euroopa parlamendilt on kool kahel korral võitnud preemiareisi Strasbourgi.[9]
Tänapäeval on Tallinna 21. Kool üks Eesti suuremaid koole. Püsima on jäänud mitmed traditsioonid ning väärtustakse õppeedukust ja aktiivset koolielus osalemist. Häid tulemusi saavutatakse nii keele- kui ka majandusolümpiaadidel, muusikakonkurssidel ja spordivõistlustel.[9]
Töövarjupäevadest hakkas terve abituurium osa võtma alates 2006. aastast.[9]
2008. aastal hakati kooli juubeliaastapäevade puhul Lauluväljakul korraldama kooliperele ja vilistlastele kooli laulupidu.[9]
Liitumine "Koolid – tuleviku partnerid" – PASCH koolide ketiga 2008. aastal, mis on saksa keele õpet, ainetevahelist lõimumist ja rahvusvahelist suhtlust toetav projekt. Tallinna 21. Kool on Eestis ainuke kool, kes on PASCH koolide ketis esindatud. Kool liitus üleeuroopalise Elos-koolide liikumisega, mis väärtustab Euroopa hariduse põhiväärtusi: rahvusvaheline koostöö, projektides osalemine, võõrkeelte õpe, ettevõtlikkuse ja ettevõtlusalane haridus.[9]
2015/2016. õppeaastal läks kool üle perioodõppele ja 5. klassides alustati majandusõpet.[9]
Remove ads
Koolist
Õppesuunad
Gümnaasiumi õppesuunad 2022/2023 seisuga[10]
Reaal-loodusainete õppesuund – A-klassid. Õppesuunaained:
- robootika
- praktiline füüsika;
- keemia praktikum;
- sissejuhatus veebiprogrammeerimisse;
- PHP rakendused;
- majandusmatemaatika;
- ettevõtlusõpe;
- majandusõpetus.
Inglise keele ja rahvusvaheliste suhete õppesuund – B-klassid. Õppesuunaained:
- IT ja digiõpe;
- Academic Writing;
- British Studies;
- giidiõpetus;
- inglise ärikeel;
- rahvusvahelised suhted;
- rahvusvaheline majandus.
Sotsiaal-humanitaarainete õppesuund – C-klassid. Õppesuunaained:
- tsivilisatsioonide arenguteooriad;
- kultuuriürituste korraldus;
- kunstikultuuri lugu;
- meedia/ristmeedia;
- politoloogia;
- kultuuridevahelised erisused ja suhted.
Põhikooli õppesuunad 2022/2023 seisuga[11]
Muusika ja digitehnoloogia õppesuund – A-klassid. Õppesuunaained:
- orkestriõpe;
- robootika;
- ettevõtlusõpe;
- elektroonilise muusika alused.
Inglise keele ja reaalainete õppesuund – B-klassid. Õppesuunaained:
- Digital English;
- Cooperation Teamwork;
- robootika;
- ettevõtlusõpe;
- British culture;
- Conversation.
Ettevõtlus-robootika õppesuund – C- ja D-klassid. Õppesuunaained:
- ettevõtlusõpe (programm “7 sammu”);
- robootika;
- ettevõtlusõpe (mini-mini õpilasfirmade programm);
- digitehnoloogia;
- ettevõtlusõpe (mini õpilasfirmade programm).
Õpilased
Ajatelg
Remove ads
Vilistlasi
- Andres Anvelt
- Roman Baskin
- Jaanus Betlem
- Andres Ehin
- Jaan Elken
- Priit Ennet
- Ivo Felt
- Brigitte Susanne Hunt
- Maarja-Liis Ilus
- Piret Järvis-Milder
- Teet Kallas
- Katrin Karisma
- Eerik-Niiles Kross
- Marten Kuningas
- Jüri Kärner
- Tõnno Lepmets
- Heiki Loot
- Ada Lundver
- Jüri Martin
- Uno Mereste
- Mikk Mäe
- Ivo Nikkolo
- Egon Nuter
- Erkki Raasuke
- Mait Riisman
- Markus Robam
- Kristiina Ross
- Sirje Runge
- Piret Saluri
- Artjom Savitski
- Rein Sikk
- Helen Sildna
- Jaak Sooäär
- Uku Suviste
- Hagi Šein
- Kaja Tael
- Artur Talvik
- Aksel Tamm
- Indrek Tarand
- Kaarel Tarand
- Karl-Erik Taukar
- Urve Tiidus
- Veljo Tormis
- Indrek Treufeldt
- Veiko Tubin
- Toomas Uba
- Jaan Undusk
- Rainer Vakra
- Marika Valk
- Veronika Valk
- Evelin Võigemast
- Ene Üleoja
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads