Tavaõigus

Tavaõigus ehk kombeõigus on kirjutamata õigus, õigusnormide kogum, mida pole kehtima pannud organiseeritud seadusandlik võim, vaid mis on tekkinud rahva enese õigustundest. Tava kehtimiseks on vaja, et teda korduvalt rakendataks teatavat liiki õigusküsimuse lahendamisel, et ta tarvitamine oleks kestev ja et ta oleks üldtuntud. Tavaõigus on iga rahva ajaloo koidikul olnud valdav õigusnorm, mida riigivõimu kehtima pandud õigus (seadus) järk-järgult kõrvaldas. Balti eraseadus (sissejuhatuse § XXVI) lubab tavaõigust rakendada, kuid see ei tohi vastuolus olla seadusega ega seadust muuta.

Vaata ka

• Saali tavaõigus
• Rahvusvaheline tavaõigus
• Tava
• Õigusakt