Teraviljakasvatus

Teraviljakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb teraviljade kasvatamisega.

Järjepideva kunstliku valiku tulemusena on teraviljad juba tuhandete aastate eest kodustatud ehk kaotanud isepaljunemise võime: nad suudavad paljuneda üksnes inimese abiga. Metsiku teravilja seemned pudenevad valmides viljapeast välja, aga kodustatud teraviljade seemned seda ei tee, et vilja koristamisel oleksid kaod väiksemad. Viljaterad saavad viljapeast välja tulla üksnes inimese abil. Samas on kunstliku valiku tulemusel teraviljade saagikus eriti viimastel aastakümnetel oluliselt suurenenud, mis võimaldab nende külvipinda suurendamata saada järjest suuremaid saake.

Ajalugu

Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder. See juhtus umbes 12 tuhat aastat tagasi Edela-Aasias viljaka poolkuu alal.

Antiikaja põllumajanduses ja kaubanduses oli teravili väga tähtis. Teraviljakasvatus näitas majanduse arengutaset. ^[1]

Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu, paremuselt teiseks peeti otra ja kolmandaks kõige vastupidavamat teravilja rukist. Euroopast pärinevat kaera hakati kultuurtaimena kasvatama hiljem, antiikajal viljeldi seda ainult mägedes ja söödi peamiselt näljaajal. Kõige lihtsam teraviljaliik on speltanisu, mis on pärit Pärsiast või Egiptusest. Juba Trooja väljakaevamistel leiti üheteranisu. ^[1]

Teraviljal oli kultustes tähtis koht. Vanakreeka mütoloogias austati viljakusjumalannat Demeteri (vanarooma mütoloogias Ceres), kes vastutas ka taimekasvatuse eest. Müüdi järgi laskis Demeter tänuks talle osutatud külalislahkuse eest Triptolemosel inimestele põlluharimist õpetada. Külvi ja lõikusega seostus kultuslikke pidukombeid. ^[1]

Külvatav teraviljaseeme valiti hoolikalt, leotati ning muudeti ussidele ja lindudele söödamatuteks. Külvamisel kasutati seemne mulda viimiseks äket või kõrvade ehk silumislaudadega atra. Pärast külvamist kitkuti kahel korral umbrohtu. Küpset vilja ei lõigatud vikatiga, vaid sirbiga. Sirp võis olla hambuline. Roomlased leiutasid koguni niidumasina. Koristatud viljal lasti päikese ja vihma eest kaitstud varjualustes savipõrandal lõplikult kuivada. Hiljem hoiti teri aukudes või aitades. ^[1]

Teraviljade tootmine maailmas

Levinud teraviljade toodang ja külvipind maailmas^[2]

Teravili	Saagikus tonnides		Muutus	Külvipind hektarites		Muutus
	1969	2009		1969	2009
Mais	269 506 068	817 110 509	203,2%	111 338 080	159 531 007	43,3%
Nisu	308 640 283	681 915 838	120,9%	217 750 101	225 437 694	3,5%
Riis	295 584 391	678 688 289	129,6%	131 137 551	161 420 743	23,1%
Oder	118 006 371	150 271 573	27,3%	66 218 345	54 129 438	–18,3%
Sorgo	55 541 983	62 098 620	11,8%	52 178 397	43 735 937	–16,2%
Hirss	30 545 349	32 034 572	4,9%	45 569 151	35 454 429	–22,2%
Kaer	52 539 433	23 032 118	–56,2%	30 570 535	10 255 594	–66,5%
Rukis	29 428 813	17 856 568	–39,3%	20 409 042	6 593 479	–67,7%
Tatar	3 078 816	1 416 848	–54,0%	4 718 478	2 066 104	–56,2%

Vaata ka

• Teraviljaeksport