Time'i aasta inimene

Aasta inimene (inglise keeles Time Person of the Year; kuni 1999 "Aasta mees" või "Aasta naine") on Ameerika Ühendriikide uudisteajakirja Time iga-aastane teemanumber, mis tõstab esile ja kajastab teatud inimest, gruppi, ideed või objekti, kes või mis on vastavat aastat ajakirja arvates kõige enam mõjutanud.

Esimene aasta inimest kajastav number ilmus 1927. aastal ja selle kaanel oli lendur Charles Lindbergh. Aunimetust ei anta üksnes üksikisikutele: seda on antud ka abielupaaridele, poliitilistele oponentidele, poliitilistele kaastöölistele, inimrühmadele ja koguni elututele objektidele.

Aasta inimesed

Aasta	Valik	Eluaastad	Põhjus
1927	Charles Lindbergh	1902–1974	Esimene soololend üle Atlandi ookeani.
1928	Walter Chrysler	1875–1940	1928 liitis Chrysler oma Chrysler Chrysler Corporationi Dodge'iga ja alustas Chrysler Buildingu ehitamist.
1929	Owen D. Young	1874–1962	Juhtis komiteed, mille tulemusena sündis 1929. aastal Youngi plaan, kava Saksamaa I maailmasõja järgsete reparatsioonide tasumiseks.
1930	Mahatma Gandhi	1869–1948	Gandhi oli India iseseisvusliikumise juht. 1930. aastal juhtis ta 24 päeva kestnud 385 km pikkust protestimarssi Briti võimu idee vastu kehtestada soolamaks.
1931	Pierre Laval	1883–1945	Laval valiti Prantsusmaa peaministriks 1931. Ta oli Ameerika Ühendriikides populaarne, kuna oli vastu president Hooveri kehtestatud moratooriumile ehk I maailmasõja reparatsioonimaksete ajutisele peatamisele.
1932	Franklin D. Roosevelt	1882–1945	Roosevelt võitis 1932. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised, edestades mäekõrguselt ametis olevat presidenti Herbert Hooverit.
1933	Hugh S. Johnson	1882–1942	1933 määrati Johnson National Recovery Administrationi juhiks. President Roosevelti Uue kursi poliitika raames oli tema ülesandeks kokku tuua tööstus, tööjõud ja valitsus ning luua uued tööstuse ja tööjõupraktikate koodeksid.
1934	Franklin D. Roosevelt	1882–1945	1934. aastal hakkasid Rooseveldi Uue kursi poliitikad vilja kandma.
1935	Haile Selassie	1892–1975	Selassie oli Etioopia keiser 1935. aastal, mil Itaalia väed Etioopiasse tungisid ja algas Teine Itaalia-Abessiinia sõda.
1936	Wallis Simpson	1896–1986	1936. aastal loobus Ühendkuningriigi kuningas Edward VIII troonist, et abielluda Wallis Simpsoniga.
1937	Chiang Kai-shek Soong Mei-ling	1887–1975 1898–2003	Chiang Kai-shek oli Hiina Vabariigi president Teise Hiina-Jaapani sõja puhkemise ajal 1937. aastal. Soong oli tema abikaasa 1927. aastast kuni mehe surmani. Ajakirjas nimetati teda Madame Chiang Kai-shekiks ja neid tunnustati koos "aasta abielupaarina".
1938	Adolf Hitler	1889–1945	Saksamaa kantslerina liitis Hitler Austria ja Sudeedimaa 1938. aastal anšlussi ja Müncheni kokkuleppega Saksamaaga.
1939	Jossif Stalin	1878–1953	1939 oli Stalin Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretär ja riigi de facto juht. Ta allkirjastas Natsi-Saksamaaga mittekallaletungipakti ja tungis seejärel Poolasse.
1940	Winston Churchill	1874–1965	Churchill oli Ühendkuningriigi peaminister 1940, mil toimusid Dunkirki evakuatsioon ja lahing Britannia pärast.
1941	Franklin D. Roosevelt	1882–1945	Roosevelt oli USA president 1941, mil toimus Pearl Harbori rünnak, USA kuulutas Jaapanile sõja ning Ameerika Ühendriigid astusid Teise maailmasõtta.
1942	Jossif Stalin	1878–1953	Stalin oli NLKP peasekretär ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees ajal, mil toimus Stalingradi lahing (1942–1943).
1943	George Marshall	1880–1959	USA armee staabiülemana vastutas kindral Marshall Ameerika Ühendriikide tegevuse eest Teises maailmasõjas.
1944	Dwight D. Eisenhower	1890–1969	Kindral Eisenhower oli liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas II maailmasõja ajal ja juhtis operatsiooni Overlord, mis oli osa Normandia dessandist.
1945	Harry S. Truman	1884–1972	Roosevelti surma järel sai asepresidendist Trumanist 1945 USA president. Ta andis käsu heita Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid.
1946	James F. Byrnes	1879–1972	Byrnes oli USA riigisekretär (ehk välisminister) 1946. aasta Iraani kriisi ajal, mil ta oponeeris teravalt Stalinile. Ta oli vastu rahandusminister Henry Morgenthau Jr Teise maailmasõja järgsele Saksamaa deindustrialiseerimise plaanile.
1947	George Marshall	1880–1959	1947 USA riigisekretäriks saanud Marshall oli Marshalli plaani autor.
1948	Harry S. Truman	1884–1972	1948 valiti Truman USA presidendiks.
1949	Winston Churchill	1874–1965	"Poolsajandi inimeseks" tituleeritud Churchill juhtis Suurbritannia liitlasvägede osana Teises maailmasõjas võidule.
1950	Ameerika sõdur		Korea sõjas (1950–1953) võitlevad Ameerika Ühendriikide sõdurid.
1951	Mohammad Mossadegh	1882–1967	Pärast 1951 Iraani peaministriks saamist natsionaliseeris Mossadegh riigi naftavarud ja algas Abadani kriis (1951–1954).
1952	Elizabeth II	1926–2022	Pärast oma isa kuningas George VI surma asus Elizabeth II 1952. aastal Ühendkuningriigi troonile.
1953	Konrad Adenauer	1876–1967	1953 valiti Adenauer tagasi Lääne-Saksamaa kantsleriks.
1954	John Foster Dulles	1888–1959	USA riigisekretärina pani Dulles aluse Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioonile.
1955	Harlow Curtice	1893–1962	Curtice oli General Motorsi president 1953–1958. 1955. aastal osteti 5 miljonit General Motorsi sõidukit ja sellest sai esimene kontsern, mis teenis aastaga üle miljardi USA dollari.
1956	Ungari vabadusvõitleja		Ungari revolutsionäärid 1956. aasta luhtunud ülestõusus.
1957	Nikita Hruštšov	1894–1971	1957. aastal surus NSV Liidu 1953. aastal juhtima asunud Hruštšov maha presiidiumi liikmete katse ta võimult kõrvaldada ning alustas NSV Liidu kosmoseprogrammi, saates orbiidile Sputnik 1.
1958	Charles de Gaulle	1890–1970	De Gaulle määrati 1958 Prantsusmaa peaministriks. Pärast Neljanda Vabariigi lõppu valiti ta Viienda Vabariigi presidendiks.
1959	Dwight D. Eisenhower	1890–1969	Eisenhower oli Ameerika Ühendriikide president 1953–1961.
1960	Ameerika teadlased		George Beadle, Charles Draper, John Enders, Donald A. Glaser, Joshua Lederberg, Willard Libby, Linus Pauling, Edward Purcell,Isidor Rabi, Emilio Segrè, William Shockley, Edward Teller, Charles Townes, James Van Allen ja Robert Woodward.
1961	John F. Kennedy	1917–1963	Kennedy valiti 1961 Ameerika Ühendriikide 35. presidendiks.
1962	Paavst Johannes XXIII	1881–1963	Johannes XXIII oli roomakatoliku kiriku pea 1958–1963. Kuuba kriisi ajal 1962. aastal kutsus ta üles rahu saavutama ning teda tunnustasid selle eest konflikti mõlemad pooled. Samal aastal kutsus ta kokku Vatikani II kirikukogu.
1963	Martin Luther King	1929–1968	Kodanikuõiguste liikumise juht King pidas 1963. aastal oma kuulsa kõne "I have a dream" ("Mul on üks unistus").
1964	Lyndon B. Johnson	1908–1973	Johnson valiti USA presidendiks. Ta seisis selle eest, et võetaks vastu 1964. a kodanikuõiguste akt, kuulutas sõja vaesusele ning suurendas Ameerika Ühendriikide kohalolu Vietnami sõjas.
1965	William Westmoreland	1914–2005	Kindral Westmoreland oli USA vägede juht Lõuna-Vietnamis Vietnami sõja ajal.
1966	Pärija		Ameerika Ühendriikide alla 25-aastaste põlvkond.
1967	Lyndon B. Johnson	1908–1973	Johnson oli Ameerika Ühendriikide 36. president aastatel 1963–1969.
1968	Apollo 8 astronaudid		Apollo 8 meeskond (William Anders, Frank Borman ja Jim Lovell) olid esimesed inimesed, kes lahkusid Maa orbiidilt, jõudsid Kuu orbiidile ja panid nõnda aluse esimesele mehitatud maandumisele Kuul 1969
1969	Ameerika keskläänlased		USA kesklääne ja lõunaosariikide elanikud, "vaikiv enamus".
1970	Willy Brandt	1913–1992	Lääne-Saksamaa kantsler, kes püüdis idablokiga suhteid parandada.
1971	Richard Nixon	1913–1994	Nixon oli Ameerika Ühendriikide president aastatel 1969–1974.
1972	Richard Nixon Henry Kissinger	1913–1994 1923–2023	1972 külastas Nixon koos oma julgeolekunõuniku Kissingeriga esimese Ameerika Ühendriikide presidendina Hiinat. Hiljem sõlmis ta NSV Liiduga relvastuse piiramise leppe (SALT I).
1973	John Sirica	1904–1992	Sirica oli kohtunik, kes tegi otsuse, mille järgi Nixon pidi üle andma Watergate'i skandaaliga seotud salvestised Valges Majas peetud vestlustest.
1974	Kuningas Faisal	1906–1975	1973–1974 naftakriisi põhjustas Saudi Araabia otsus oma nafta maailmaturult eemaldada protestiks Lääne toetuse vastu Iisraelile Yom Kippuri sõjas.
1975	Ameerika naised		Susan Brownmiller, Kathleen Byerly, Alison Cheek, Jill Conway, Betty Ford, Ella Grasso, Carla Hills, Barbara Jordan, Billie Jean King, Carol Sutton, Susie Sharp ja Addie Wyatt.
1976	Jimmy Carter	snd 1924	Carter valiti Ameerika Ühendriikide presidendiks.
1977	Anwar Sadat	1918–1981	Egiptuse president Sadat külastas esimese araabia liidrina 1977 Iisraeli, et arutada Iisraeli-Egiptuse suhete normaliseerimist.
1978	Deng Xiaoping	1904–1997	Xiaoping kõrvaldas võimult Hua Guofengi ja temast sai Hiina Rahvavabariigi de facto liider.
1979	Ruhollah Khomeini	1902–1989	Khomeini oli 1979. aasta Iraani revolutsiooni liider ja temast sai Iraani kõrgeim juht.
1980	Ronald Reagan	1911–2004	Reagan valiti senise presidendi Jimmy Carteri asemel Ameerika Ühendriikide presidendiks.
1981	Lech Wałęsa	snd 1943	Ametiühingu Solidaarsus juht ja Gdański kokkuleppe sõlmimise eestvedaja, kuni ta 1981. detsembris arreteeriti.
1982	Arvuti		"Aasta masin", mis kuulutas infoajastu algust.
1983	Ronald Reagan Juri Andropov	1911–2004 1914–1984	1983. aastal tungis USA Grenadale ja Reagan pani aluse nn Tähesõdade programmile. NLKP Keskkomitee peasekretär Andropov kritiseeris initsiatiivi tugevalt
1984	Peter Ueberroth	snd 1937	Ueberroth oli 1984. aasta Los Angelese suveolümpiamängude organiseerimiskomitee president.
1985	Deng Xiaoping	1904–1997	Hiina liidrina viis Xiaoping läbi ulatuslikud majandusreformid, pannes aluse nn sotsialistlikule turumajandusele.
1986	Corazon Aquino	1933–2009	Filipiinide 1986. aasta revolutsiooni juhtfiguur, valiti samal aastal riigi presidendiks.
1987	Mihhail Gorbatšov	1931–2022	NLKP Keskkomitee peasekretär Gorbatšov alustas Nõukogude Liidus poliitiliste reformide ehk perestroikaga.
1988	Ohustatud planeet Maa		"Aasta planeet"
1989	Mihhail Gorbatšov	1931–2022	"Aastakümne inimeseks" nimetatud Gorbatšov viis 1989. aastal läbi esimesed vabad valimised Nõukogude Liidus.
1990	George H. W. Bush	1924–2018	Ameerika Ühendriikide presidendina vastutas Bush USA vägede osaluse eest Lahesõjas (1990–1991).
1991	Ted Turner	snd 1938	CNN-i asutaja. Ajakiri tõstis esile viisi, kuidas CNN kajastas Lahesõda ja operatsiooni Kõrbetorm: "ajalugu just siis, kui see parasjagu sünnib".
1992	Bill Clinton	snd 1946	Ameerika Ühendriikide presidendiks valiti Clinton.
1993	Rahusõlmijad		Yasser Arafat, F. W. de Klerk, Nelson Mandela ja Yitzhak Rabin. Lõuna-Aafrika president de Klerk vabastas Mandela 1990. aastal vanglast ja nad asusid koos apartheidisüsteemi likvideerima. Palestiina liider Arafat ja Iisraeli peaminister Rabin allkirjastasid 1993 Oslo rahulepingu.
1994	Paavst Johannes Paulus II	1920–2005	Roomakatoliku kiriku pea 1978–2005.
1995	Newt Gingrich	snd 1943	1994 saavutasid vabariiklased Esindajatekojas esimest korda 40 aasta järel enamuse. Gingrich valiti 1995 Esindajatekoja spiikriks.
1996	David Ho	snd 1952	AIDS-iuuringute eestvedaja.
1997	Andrew Grove	1936–2016	Grove oli 1997 pooljuhitööstuse eestvedaja Intel tegevjuht.
1998	Bill Clinton Ken Starr	snd 1946 snd 1946	Monica Lewinsky skandaali järel tagandas esindajatekoda Clintoni ametist, kuid senat vabastas ta süüdistusest. Starr oli jurist, kes avaldas 1998 oma raporti, mille põhjal tagandamisjuurdlus algatati.
1999	Jeff Bezos	snd 1964	Bezos on Amazoni asutaja ja tegevjuht.
2000	George W. Bush	snd 1946	2000 valiti Bush Ameerika Ühendriikide presidendiks.
2001	Rudy Giuliani	snd 1944	Giuliani oli 11. septembri terrorirünnakute ajal New Yorgi linnapea.
2002	Vilepuhujad		Cynthia Cooper, Coleen Rowley ja Sherron Watkins. Cooper avalikustas WorldComi 3,8 miljardi dollari suuruse raamatupidamispettuse. FBI agent Rowley andis tunnistusi selle kohta, kuidas FBI 11. septembri terrorirünnakute alast informatsiooni väärkasutas. Watkins avalikustas ebakorrapärasused Enroni finantsaruannetes ja raamatupidamises.
2003	Ameerika sõdur		Ameerika Ühendriikide relvajõud kogu maailmas, eriti Iraagi sõjas (2003–2011).
2004	George W. Bush	snd 1946	2004 valiti Bush tagasi Ameerika Ühendriikide presidendiks, ta vastutas USA osaluse eest Iraagi sõjas.
2005	Head samariitlased		Bono, Bill Gates ja Melinda Gates. Rokkansambli U2 laulja Bono organiseeris 2005. aastal "Live 8" kontserdid. Microsofti asutaja Bill Gates asutas koos abikaasaga heategevusliku Bill & Melinda Gates Foundationi.
2006	Sina		Üksikisikutest sisuloojad veebis.
2007	Vladimir Putin	snd 1952	2007 lõppes Putini teine ametiaeg Venemaa presidendina ning peagi sai temast peaminister.
2008	Barack Obama	snd 1961	Obama võitis vastaskandidaat John McCaini ja valiti USA 44. presidendiks.
2009	Ben Bernanke	snd 1953	Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi juht 2007–2008 majanduskriisi ajal.
2010	Mark Zuckerberg	snd 1984	Suhtlusvõrgustiku Facebook looja.
2011	Protestija		Ülemaailmsed protestiliikumised nagu Araabia kevad, Hõivake Wall Street, Hispaania kasinuspoliitika vastane Movimiento 15-M, Tea Party, protestid Tšiilis, Kreekas, Indias ja Venemaal.
2012	Barack Obama	snd 1961	2012 valiti Obama tagasi Ameerika Ühendriikide presidendiks, ta võitis vastaskandidaati Mitt Romneyt.
2013	Paavst Franciscus	snd 1936	Franciscus valiti roomakatoliku kiriku peaks pärast Benedictus XVI paavstiametist taandumist.
2014	Ebola vastu võitlejad		Tervishoiutöötajad, kes aitasid peatada ebolaviiruse levikut Lääne-Aafrika epideemia ajal. Dr Jerry Brown (Eternal Love Winning Africa Hospital), Dr. Kent Brantly (Samaritan's Purse), Ella Watson-Stryker (Piirideta Arstid), Foday Gallah, Salome Karwah.
2015	Angela Merkel	snd 1954	Saksamaa kantsler alates 2005, juhtiv poliitik Kreeka võlakriisi ja Euroopa põgenikekriisi ajal.
2016	Donald Trump	snd 1946	Trump valiti Ameerika Ühendriikide presidendiks, võites vastaskandidaat Hillary Clintonit.
2017	Vaikusemurdjad		Seksuaalse ahistamise avalikustajad, sealhulgas MeToo liikumine. Maasikakorjaja Isabel Pascual (pseudonüüm), lobitöötaja Adama Iwu, näitleja Ashley Judd, tarkvarainsener Susan Fowler, laulja ja laulukirjutaja Taylor Swift ja anonüümne haiglatöötaja.
2018	Valvurid		Mõrvatud või vangistatud ajakirjanikud. Washington Posti kolumnist Jamal Khashoggi, kes mõrvati Saudi printsi kritiseerimise eest; Filipiini uudisteportaali Rappler toimetaja Maria Ressa, kes kritiseeris presidendi vastuolulisi poliitikaid; Reutersi ajakirjanikud Wa Lone ja Kyaw Soe Oo, kes vangistati Myanmaris, kus nad uurisid rohingjate tapmist; Marylandi ajalehe The Capital töötajad, kelle kontorit ründas massitulistaja, kes tappis viis inimest.
2019	Greta Thunberg	snd 2003	Keskkonnaaktivist ja liikumise Fridays For Future (Koolistreik kliima eest) asutaja.
2020	Joe Biden Kamala Harris	snd 1942 snd 1964	2020. valiti Biden Ameerika Ühendriikide presidendiks ja Harris asepresidendiks, võites nõnda ametis olevat president Donald Trumpi ja asepresident Mike Pence’i. Harrisest sai esimene asepresidendiks valitud naine, afroameeriklane ja Aasia päritolu ameeriklane.
2021	Elon Musk	snd 1971	Tesla, Inc. juht ja SpaceX asutaja, 2021. aasta seisuga maailma rikkaim inimene.
2022	Volodõmõr Zelenskõi	snd 1978	Ukraina president, kes juhib visa võitlust agressiooni alustanud Venemaa vägede vastu.
2023	Taylor Swift	snd 1989	laulja ja laulukirjutaja. Tema 2023. aastal alanud kontserditurneest "The Eras Tour" sai ajaloo kõige edukam turnee. Swift oli ka üks 2017. aastal Time'i aasta inimesteks valitud "Vaikusemurdjatest".
2024	Donald Trump	snd 1946	2024 valiti Trump teist korda Ameerika Ühendriikide presidendiks.

Välislingid

• Aasta inimene Time'i kodulehel (inglise keeles)