Troopiline mets

Troopilised metsad on metsaga kaetud maastikud troopilistes regioonides.

Borneo vihmamets

Mõned troopiliste metsade liigid on keerulised. Kui parasvöötmes asuvad metsad on kergesti liigitatavad puude võrade tiheduse alusel, ei toimi sellised skeemid troopilistes metsades.^[1] Puudub ühtne skeem, mille alusel troopilisi metsi määratleda.^[1][2] Seetõttu varieerub ka teave troopiliste metsade ulatuse kohta. Troopilised metsad moodustavad veidi alla poole maailma metsadest.^[3]

Troopiliste metsade liigid

Troopilisi metsasid peetakse sageli igihaljasteks vihmametsadeks ja niisketeks metsadeks, kuid tegelikult on ainult kuni 60% troopilistest metsadest vihmametsad.^[2] Ülejäänud troopilised metsad on paljude erinevate metsatüüpide kooslus, sealhulgas: hooajaliselt kuivad troopilised metsad^[4], mangroovid, troopilised magevee sood (või üleujutatud metsad, nagu Amazonase Várzea), kuiv mets, avatud eukalüptmetsad, troopilised okasmetsad, savanni metsamaa (nt Saheli metsa) ja mägimetsad (mille kõrgem tõus on pilvemetsad). Isegi suhteliselt lühikestel vahemaadel võivad nende biomeetrite piirid olla ebaselged, kusjuures põhitüüpide vahel on ökotonid.

Troopiliste metsade iseloomu igas piirkonnas mõjutavad mitmed tegurid, mille seas on kõige tähtsamad

• Geograafiline asukoht ja kliimavööde

• Sademete hulk ja hooajalisus, mis mõjutavad oluliselt taimestikku (nt ronitaimede ülekaal);^[5]

• Temperatuur

• Kõrgus, mis võib tekitada kõrge endemismiga "ökoloogilisi saari" (nt Kinabalu mägi Borneo vihmametsas).^[6]

• Metsade vanus ja hiljutiste häirete hulk, primaarsete (tavaliselt maksimaalse bioloogilise mitmekesisusega) metsade muutmine teisesteks metsadeks, nt degenereerumine bambusmetsaks pärast pikka põllumajandust (mitmes Indohiina piirkonnas).^[7]

• Mulla koostis – sealhulgas sügavus ja kuivendus.^[8]

Ohud

Mitmed troopilised metsad on kuulutatud suure bioloogilise mitmekesisusega looduskaitsealadeks, kuid kannatavad siiski inimtegevuse all. Kõik troopilised metsad on kogenud vähemalt mõningaid häireid.^[9] Borneos tehtud uuringus kirjeldatakse, kuidas aastatel 1973– 2018 vähenes vanade metsade hulk 76%-lt 50%-le, peamiselt tulekahjude ja põllumajanduse laienemise tõttu.^[10] Laialt levinud seisukoht on, et metsade pakutavate ökosüsteemide väärtustamine viib jätkusuutlikuma poliitikani. Selleks on siiski vaja kindlaid keskkonna-, sotsiaal- ja majanduslike tulemuste jälgimise ja hindamise mehhanisme. Näiteks näitas Vietnamis tehtud uuring, et kehvad ja ebajärjekindlalt kogutud andmed koos inimressursside ja poliitilise huvi puudumisega (seega ka rahalise toetuse puudumisega) takistavad samme metsade aluse maa jaotamise parandamiseks ja metsade keskkonnateenuste maksete maksmiseks.

Seosed Eestiga

Põhjapoolsetes raiejärgsetes metsades on lokaalne liigirikkuse kahanemine vähema liikide arvukuse tõttu väiksem kui troopikas. Sealjuures on raiejärgsed muutused linnustikus suuremad pigem sega- kui leht- ja okasmetsades; segametsad aga levivad just põhja-parasvöötmes ehk alal, kus paikneb ka Eesti. ^[11] Kui troopikas vähendab igasugune metsa raiumine lindude liigirikkust, võib parasvöötmes mõõdukas raie liigirikkust suurendada. Lageraied vähendavad aga kõikjal elurikkust, samuti muutub nende tulemusena oluliselt igal laiuskraadil metsade linnustiku algne liigiline koosseis.^[11]