Tsunft

Tsunft (vananenud termin amet) on käsitööliste vennaskond.

Langus

Pärast Prantsuse revolutsiooni kaotati kogu Euroopas järk-järgult tsunftikord. Selle, ja vabrikutööstuse arengu, tagajärjel langes käsitööliste ühiskondlik positsioon, kutseoskused ja majanduslik kindlustatus. Arenev tööliskond ja tema institutsioonid (ametiühingud) nägi käsitöölistes konkurenti, nende mõjul võeti vastu iseseisvatele käsitöölistele kahjulikke sotsiaalseadusi. Käsitöölised hakkasid uuesti organiseeruma pärast 1868. aastat, mil Austrias asutati esimene käsitööstuskoda. Samal ajal hakati ka väärtustama käsitöötooteid kui midagi aristokraatset ja hinnalist (vastandina vabrikutoodetele), Inglismaal tekkis Arts and Crafts Movement.

Eestis

Eesti linnades kehtis tsunftikord keskajast kuni 19. sajandini. Enim teateid Eesti tsunftidest on säilinud Tallinnast. Keskaegses Tallinn as domineerisid suurkaupmeeste Suurgildi, Mustpeade vennaskond, kes koosnes kohalikest vallalistest kaupmehesellidest ning noortest välismaistest hansakaupmeestest ning kaks nn. väikegildi, mille moodustasid käsitöölised ja väikeste kraamipoodide pidajad. Tallinna all-linnas oli kaks «väikegildi» – Oleviste gild ja Kanuti gild.

 Pikemalt artiklites Keskaegne Tallinn ja Gild

Käsitööliste seisuse ametlikeks esindajaiks rae ees olid gildid, neil oli 15. sajandil küllaltki tugev ühiskondlik positsioon ja kaasarääkimise õigus linna haldusküsimustes, eriti finantsilisel alal. Käsitöölised olid vastavate kutsealade järgi koondatud ametitesse ehk tsunftidesse, mille liikmete arv oli rangelt piiratud. Väljaspool seda kutseorganisatsiooni ei tohtinud keegi töötada. Nn. tsunftijäneseid jälitati ning nad langesid karistuse alla. Ametid olid ühendatud gildi, mille eesotsas oli vastav oldermann koos mitme laekahoidja ja paljude teiste ametimeestega. Tsunftides juhtisid käsitöömeistrid oma huvides tsunftiliikmete kutselist ja isiklikku elu, otsustades õpipoisiks võtmise, selliks ja käsitöömeistriks saamise üle ning taotledes tsunftide monopoolset valitsemist vastavas käsitööharus^[1]. Tsunftiskraa kohaselt Meister võis pidada 1–2 õpipoissi ja niisama palju selle.

Lõplikult kaotati tsunftid 1920. aastal Seisuste kaotamise seadusega. Käsitöölised organiseerusid uuesti kutsealase omavalitsusena Käsitööstuskotta, mis valiti 1936. aastal.

Vaata ka

• Käsitööstuskoda
• Gild